MARTIN EHALA ⟩ Geenid mõjutavad nii meelsust kui ka perekäitumist

Religioossus, haritus ja konservatiivsus on seotud perekonda ja lapsi väärtustava eluviisiga. Pildil lesestunud mereväekapteni seitset last hoidma läinud noviits Maria (Julie Andrews) naispeaosalisena 1965. aasta filmis «Helisev muusika». Foto: TopFoto

Geeniuuringutest on ilmnenud andmeid, et poliitiline meelsus (vasakliberaalsus vs. konservatiivsus) on üsna suures osas geneetiliselt pärilik. Ja et meelsus on omakorda seotud perekäitumisega, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.

Et nii liberaalsusele kui ka konservatiivsusele kallutavad geenid on looduslikus valikus tänaseni vastu pidanud, on neil mõlemal ilmselt täita oluline roll inimese kui liigi kestlikkuse seisukohalt. Nii on esitatud hüpotees, et liberaalidele omane avatus uute ideede ja võõraste suhtes võis tagada rühmale eeliseid muutustega kohanemiseks ning aitas vältida ka sugulusabielusid. Konservatiividele omane kalduvus alalhoidlikkusele võis tugevdada rühmaidentiteeti ja kollektiivse tegutsemise võimet.

Üks mõne aasta tagune uuring vaatles, kuidas on poliitilised vaated seotud inimese perekäitumisega, täpsemalt laste arvuga. Küsitlus vaatles kolme suure uuringu andmeid, nimelt maailma väärtusuuringut (WVS), uuringut «Tervishoid, vananemine ja pensionile jäämine Euroopas» (SHARE) ning üldist sotsiaaluuringut (GSS) Ameerika Ühendriikides. Vaatluse all olid andmed 1980. aastatest ning uuriti seost laste arvu ja poliitiliste vaadete vahel.