JAAK-KRISTIAN SUTT ⟩ Plasti taaskasutamine on pigem viis probleemi ignoreerimiseks kui lahendus

Praeguseks on maailma prügilatesse ladestatud tohutus koguses plastprügi. Toorainena on see täiesti väärtusetu. Foto: Nhac Nguyen/afp/scanpix

• Plastitööstuse lobi rahvusvahelise plastileppe juures on väga suur.
• Plast on materjal, mis olemuslikult ei sobi ringmajandusse.
• Plasti mürgisus ja mikroplastireostus kasvab ümbertöötlemise käigus,

Plastijäätmete ümbertöötamine on rohepesuhõnguline ja poolik lahendus jäätmeprobleemile lähenemiseks, võtab keskkonnatrendide vaatleja Jaak-Kristian Sutt kokku teadlaste ja keskkonnaorganisatsioonide hoiatuse.

Kaks aastat tagasi leppisid 173 riigi esindajad kokku, et plastijäätmete vähendamiseks töötatakse välja õiguslikult siduv leping, mis hõlmab plasti kogu elutsüklit ja mille üle peetakse läbirääkimisi järgneva kahe aasta jooksul. Neid läbirääkimisi on algusest peale saatnud kartus, et sõlmitavat kokkulepet hakkavad mõjutama plastitööstuse huvid.

Viimastel plastijäätmete vähendamise kokkuleppe kõnelustel kevadel Kanadas Ottawas oli Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Keskuse (Ciel) analüüsi järgi fossiilkütuste ja naftakeemiatööstuse lobiste kohal rohkem kui Euroopa Liidu delegaate ja kolm korda rohkem kui sõltumatuid teadlasi, sest mängus on plastitootmise tulevik. Läbirääkimisi mõjutada üritavatel lobistidel on õnnestunud imbuda ka riikide delegatsioonidesse, pääsedes nii ligi isegi kinniste uste taga peetavatele tundliku sisuga kõnelustele.

Tootja tahab toota ikka rohkem

Tööstuse soovid kajastuvad ka ÜRO keskkonnaprogrammi aruandes, milles kirjeldatud meetmed peaks vähendama 2040. aastaks ülemaailmset plastireostust 80 protsenti võrreldes sellega, mis tekiks vanaviisi jätkates. Selle aruande autorid ei võtnud aga arvesse suure rühma sõltumatute teadlaste tagasisidet ja pakkusid välja mitmeid lahendusi, mida eelistab tööstus.

Plasti hügieenilisus teeb sellest suurepärase materjali meditsiinitarvikute jaoks. Foto: Thibaud Moritz/AFP/Scanpix

Kriitiliselt meelestatud teadlaste sõnul peegeldab aruanne ärihuve ning on väga problemaatiline, pannes plastitootmise piiramise asemel rõhku jäätmekäitlusele. Seega toetatakse taktikat, mida naftarikkad riigid, nagu Ameerika Ühendriigid, on seni kasutanud plastileppe nõrgendamiseks.

Üks enim vastuoluline lahendus selles aruandes on plasti keemiline ümbertöötlemine. Uuringud on näidanud, et see protsess nõuab mõnikord rohkem energiat kui esimese ringi plasti valmistamine, ja tööstusel on ka raskusi selle skaleerimisega. Aruandes prognoositud plastireostuse vähenemine näeb aga ette keemilise ümbertöötluse enam kui kaheksakordset kasvu 20 aasta jooksul.

Pooled USA osariikidest on leevendanud õhusaaste reegleid protsessi jaoks, mille puhul on leitud, et see eraldab kantserogeene ning tekitab rohkem kasvuhoonegaase kui toornaftast plasti valmistamine.

Nii Ameerika kui ka Euroopa regulaatorid on juba kulutanud kümneid miljoneid plasti keemilist ümbertöötlemist võimaldavate pürolüüsirajatiste subsideerimiseks. Pooled USA osariikidest on leevendanud õhusaaste reegleid protsessi jaoks, mille puhul on leitud, et see eraldab kantserogeene, nagu benseeni ja dioksiine, ning tekitab rohkem kasvuhoonegaase kui toornaftast plasti valmistamine.

Mürgisus kasvab, mitte ei kahane

Keskkonnaühendus Greenpeace on hoiatanud, et ümbertöödeldud plast võib olla esimese ringi plastist mürgisem, ja lisaks ei lahenda ringlussevõtt reostusprobleemi, mistõttu on plastid oma olemuselt ringmajandusega kokkusobimatud. Greenpeace’i aruanne sekundeerib uutele uuringutele, mis näitavad, et plasti ringlussevõtuga kaasneb ulatuslik mikroplastireostuse hajutamine keskkonda.

«Plasti mürgisus suureneb ringlussevõtuga. Plastidel pole ringmajanduses kohta ja on selge, et ainus tõeline lahendus plastireostuse lõpetamiseks on plastitootmise massiline vähendamine,» võtab Greenpeace’i esindaja teema kokku.

Kui tööstusel õnnestub oma tahtmine saada, on nii plasti tootmise kui ka reostuse kasv garanteeritud aastateks ning täide võib minna ennustus, et plastireostus kolmekordistub aastaks 2060.

«Plastide tootmiseks kasutatakse mürgiseid kemikaale, ja need ei kao ringlussevõtuga kuhugi. Teadus näitab selgelt, et plasti ringlussevõtt on mürgine ettevõtmine, mis ohustab meie tervist ja keskkonda kogu ringlussevõtu protsessi käigus,» leiab ka rahvusvahelise saasteainete kõrvaldamise võrgustiku (IPEN) teadusnõunik.

Kui tööstusel õnnestub saada oma tahtmine, on nii plasti tootmise kui ka reostuse kasv garanteeritud aastateks ning täide võib minna ennustus, et plastireostus kolmekordistub aastaks 2060.