Peeter Koppel ⟩ Vabandage, kas te olete oma rahateenimise kristalli juba ära laadinud?

Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Modernset monetaarteooriat iseloomustab naiivne suhtumine inflatsiooni, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Erik Aru.

Aeg-ajalt kuuleb ikka eestlasi uhkusega teatamas, et ollakse vaat et kõige ateistlikum rahvas maailmas. Usutakse fakte, teadust ja iseennast. Ollakse selle üle uhked. 2015. aastal Tartu Ülikoolis tehtud uurimus muidugi näitas, et sellise minapildi ja reaalsuse vahel on mõningad erinevused, ning lähemal vaatlemisel selgub, et eestlased usuvad pidurdamatult ja suurel hulgal ka ikka igasugust… uhhuu-kraami. Ilmselt pole me selle poolest unikaalsed, sest vahetevahel murrab mujalgi justkui täiesti tõsisesse, et mitte öelda tehnilisse diskussiooni miski, mis, vabandage mind, väga palju ei erine usust, et roosa kvartskristall «tõmbab ligi» raha ja armastust – eriti kui seda vahepeal päikese käes laadida ning aeg-ajalt jooksva külma vee all puhastada.

Kas ei tundu kristallide imelisse väkke uskumisega võrreldav teooria, mis ütleb, et valitsused võivad kulutada nii palju, kui tahavad, ilma et peaksid muretsema võlakoorma kasvu negatiivse mõju või eelarvepuudujäägi pärast? Selline teooria on täiesti olemas ning aeg-ajalt lipsab selle komponente või vähemalt vastavat mõtteviisi sisse ka aruteludesse, mis muidu vähemalt peaksid püsima objektiivse paratamatuse piirides, mitte langema esoteerikasse.