Kolmanda aastatuhande alguseks oli käimas üleilmastumise ja kiire tehnilise progressi ajajärk, millega kaasnes deflatsioonirisk. Maailmakaubandus ja rahvusvaheline tootmisahel muutsid hulga kaupu ja teenuseid nende kvaliteedi ja võimsuse hüppelisest kasvust hoolimata märksa soodsamaks, mis survestas üldist hinnataset allapoole. Keskpankade peamine mure oli see, kuidas hoida mõningast inflatsioonitaset, et maailm kenasti edasi vuriseks.
Üldine majanduskasv andis ka lootust, et tulevikus läheb elu aina paremaks, mis arvatagi tekitas soovi osa sellest oodatavast heaolust olevikku üle kanda. Seda saab teha laenu võttes, mida järgnevatel aastatel, kui sissetulekud ootuste järgi aina kasvavad, peaks saama mugavalt tagasi maksta.