Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

AGU LAISK Elupaikade hävitamine on poliitilise valiku küsimus

Copy
Kalevi Kull (paremalt), Agu Laisk ja Vello Oja avaldasid 1980. aastal eksperimentaalbotaanika ajakirjas teadusartikli taimelehtede õhulõhede avanemise statistikast, millele tänini sagedasti viidatakse. Foto pärineb kümnend hilisemast ajast.
Kalevi Kull (paremalt), Agu Laisk ja Vello Oja avaldasid 1980. aastal eksperimentaalbotaanika ajakirjas teadusartikli taimelehtede õhulõhede avanemise statistikast, millele tänini sagedasti viidatakse. Foto pärineb kümnend hilisemast ajast. Foto: Meelis Lokk

Võimsa energia tähtsus hakkab majanduskasvu näitajates tasapisi taganema molekulaardetailide informatsioonirikkuse ees, leiab taimefüsioloog ja akadeemik Agu Laisk oma kunagise juhendatava Kalevi Kulli kõnet kommenteerides.

Kalevi Kullist oleks minu juures peaaegu saanud fotosünteesi uurija, seda tunnistab koos temaga 1980. aastal publitseeritud artikkel taimelehtede õhulõhede avanemise statistikast, millele tänaseni sagedasti viidatakse. Aga mulle omane füsioloogiliste mehhanismide uurimine polnud Kalevile piisavalt huvitav. Tema arvates vajas bioloogia üldisemat teoreetilist mõistmist, mida ta lootis leida biosemiootikast.

Aastakümnete möödudes on Kalevi leidnud, mida otsis. Pilt elu mõttest on välja kujunenud tugevates selgetes joontes. Elu mõte on elada. Ela ja lase elada kõigil elavatel.

Tagasi üles