Möödunud nädala kolmapäeval, 16. oktoobril toimus riigikogu konverentsisaalis üheteistkümnes teaduspoliitika konverents, mis sel korral kandis pealkirja «Elujõuline Eesti – tähendus ja valikud». Tartu Ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull pidas seal nii tuumaka ja kontsentreeritud kõne, et see väärib eraldi Fookuse külgi, on toimetaja Mihkel Kunnus veendunud.
Tellijale
MIHKEL KUNNUS ⟩ Parajalt suur narratiiv ja täitsa positiivne programm
Tuleviku suhtes rõõmus ja elevil saab olla ainult see, kes võtab inimarengu mõõduks järjekordse iPhone’i mudeli või midagi säärast. Muidu on aina masendus ja lootusetus, hinnad tõusevad, võlakriis süveneb, energia kallineb, rahvastik vananeb ja lapsed ei sünni, keskkond reostub, ressursid lõppevad, kliima soojeneb ja nii edasi. Mõni ime siis, et räägitakse vaimse tervise kriisist ja depressiooniepideemiast.
Sestap tuleb konverentsikorraldajaid tunnustada õige teemavaliku eest, üldisemalt ja vahetumalt on probleem elujõu närbumises. Vaadake, kuidas professor Kalevi Kull määratleb elujõudu: «See ei ole kasv ega isegi mitte innovatsioon, vaid rõõm, tervis, looming ja sära.» Tabav! See on ju depressiivsuse otsene vastandtendents!