UURING ⟩ Vanemahüvitise «kiirusepreemia» on mõjutanud sündide mustrit

Esimesed emad 20 aastat tagasi ehk 6. jaanuaril 2004 pensioniametis uut töötasupõhist vanemahüvitist taotlemas. Foto: Liis Treimann

Helde vanemahüvitise süsteem on Eesti rahvastikutaastet üsna kenasti toetanud. Kõige enam on see mõjutanud kõrghardusega naisi, vähendades hariduslõhet laste arvus, kirjutab Tallina Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.

Tänavu möödus kaks aastakümmet olulisest reformist perepoliitika vallas, mille tulemusena hakati väikelaste vanematele maksma eelneva töötasuga seotud vanemahüvitist. Varem oli lapsehooldustasu olnud väike ja kõigile ühesuurune.

Ümmargune tähtpäev annab hea põhjuse küsida, kas vanemahüvitise süsteem on pakkunud ühiskonnale seda, mida loodeti. Vastust andes lähtub käesolev kirjutis sündimusest, sest süsteemi loomise peamine ajend oli soov leida abinõu 1990. aastatel väga madalale langenud sündimuse suurendamiseks.