ALEKSEI LOTMAN ⟩ Euroopa vete seisundi parandamiseks tuleb tõsiselt pingutada

Põldudelt merre uhutav väetis paneb vohama mürgised sinivetikad, mis on üks põhjus, miks Läänemeres on nii palju surnud tsoone. Foto: Jonne Kotta

Euroopa Keskkonnaagentuur avalikustas 15. oktoobril järjekordse ülevaate meie vete seisundist. Paraku ei üllata tulemus kedagi, kes asjaga vähegi kursis: seis on endiselt kehv. Juba ligi 15 aastat ei ole olukord paranemist, kirjutab looduskaitsja Aleksei Lotman.

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv nägi ette kõigi vete (vähemalt) hea seisundi saavutamist 2015. aastaks (või äärmisel juhul 2027. aastaks). Heaks saab paraku praeguseks lugeda vähem kui 40 protsendi ühenduse vete seisundit. Täpsemalt, eurobürokraatia keeles näitas viimane ülevaade, et heas või väga heas ökoloogilises seisundis on 37 protsenti ja heas keemilises seisundis 29 protsenti pinnaveekogumitest. Isegi veendunud optimist ei saaks öelda, et klaas on pooleldi täis.

On täiesti selge, et senisest enam pingutada tuleb nii Euroopa Liidul tervikuna kui ka liikmesriikidel eraldi. Kuigi lisaks veepoliitika raamdirektiivile on meil nitraadidirektiiv, merestrateegia raamdirektiiv ja mitmeid teisi õigusakte, on kõigi nende tegelik rakendamine täiesti ebapiisav. Eestigi pole siin erand, kuigi võrreldes eriti intensiivse looduskasutusega Euroopa südamega on meie olukord pisut parem.