HOLGER MÖLDER ⟩ USA valimistel saab otsustavaks hirm

USA valijad tunnevad eksistentsiaalset hirmu vastaspoole võidu üle. Pildil rahvuskaardi salk Kapitooliumil 2021. a 6 jaanuari rünnaku järel. Foto: Shawn Thew

Käesolevate Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste kampaania märksõna pole mitte majandus või poliitika, nagu oleme harjunud traditsioonilise poliitika raames, vaid hirm, kirjutab Tallinna Tehnkaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder.

Inimesed valivad Donald Trumpi ja Kamala Harrise vahel mitte niivõrd sellepärast, et nad usuvad nende poolt elluviidavaid poliitilisi lahendusi, vaid et nad tunnevad eksistentsiaalset hirmu vastaspoole võidu üle. Ja see on toonud valimiskampaaniasse hirmu õhutavad kuvandid – Trump kirjeldab Harrist kui marksisti, rumalat ja vaimselt ebastabiilselt isikut, demokraate aga kui totaalseid luusereid, kes on viinud riigi kaose veerele, samal ajal kui demokraadid näevad Trumpis ohtu demokraatliku süsteemi säilimisele.

Meemide võitluse tõi Trump valimiskampaaniasse juba 2016. aastal, kui ta suutis valijaid hirmutada Hillary Clintoni võimuletulekuga. Trump ja tema meeskond tabasid ära, mida paljud valijad temalt ootavad – selle asemel et hakata selgitama, millised on sinu poliitikad ühiskonda vaevavate probleemide lahendamiseks, mis võivad lihtsa valija ajada segadusse ja panna tal pea valutama, on parem osutada näpuga süüdlasele ja lubada teda karistada. Neli aastat hiljem võitis valimised demokraat Joe Biden, kellel õnnestus oma toetuseks kaasata rekordiline arv valijaid. Kuigi ka Trumpi toetus suurenes oluliselt, oli tema jätkamisest hirmu tundvate valijate hulk seitsme miljoni võrra suurem.