Viimase kahe aastakümne jooksul on Eesti, Läti ja Leedu NATO liikmetena läbi teinud märkimisväärse strateegilise ja sõjalise muutuse ebakindlatest uustulnukatest alliansi kõige eeskujulikumaks regiooniks. Foreign Policy Research Institute’is (FPRI) Balti julgeoleku uurimisele pühendunud teadur Justina Budginaite-Froehly kirjeldab regiooni muutumist kaitsetust perifeeriast alliansi võtmepiirkonnaks.

Viimase 20 aasta jooksul on Eesti, Läti ja Leedu NATO liikmetena läbinud märkimisväärse arengu. Kui varem peeti meid kogenematuteks kaitsetuteks uustulnukateks, n-ö üheteemariikideks, kes olid keskendunud peamiselt Vene ohule ja kel polnud alliansis selget rolli, siis täna tuuakse Balti piirkonna julgeolekulisi ja sõjalisi arenguid ülejäänud NATO-le eeskujuks.

Kohe pärast iseseisvuse taastamist 1990. aastatel alustasid Eesti, Läti ja Leedu oma relvajõudude taastamist, mida aeglustas Venemaa energia- ja majandussurve, eelarveprobleemid ja Venemaa relvajõudude lahkumise venimine Balti riikidest.