KATRIN LAUR ⟩ Kes on kapitalismi tegelik hauakaevaja

Lääne pool raudset eesriiet loeti Karl Marxi hoole ja armastusega, ida pool tuli seda teha kohustuslikus korras. Pildil on ida-saksa perekond 1975. aastal, taustal maailma suurim Karl Marxi monument Chemnitzi linnas, mille nimi oli toona Karl-Marx-Stadt. Foto: Caro/Sorge

Milliste isikuomadustega paistavad silma need, kes valitsevad täna Eesti riiki ja need, kes on valitsenud eelnevad 30 aastat? Kas nad tüürivad Eesti laevukest pigem jõukuse kui võrdsuse suunas, küsib kirjanik ja filmirežissöör Katrin Laur.

Üks Münchenist pärit režissöör rääkis mulle, et kui ta pensionile läks ja oma Kölni korterist välja kolis, sattus talle raamaturiiulilt kätte Karl Marxi (1818–1883) «Kommunistliku partei manifest». Kenasti alla joonitud, näha, et omal ajal korralikult läbi töötatud. Kõik mu vanemad kolleegid Kölni Meediakunsti Ülikoolis olid ilmselt noores põlves Marxi lugenud.

Mina jõudsin 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses Moskva Filmiinstituudis õppides nii kaugele, et oleksin pidanud lugema nn marksismi-leninismi klassikuid. Mida ma aga ei teinud. Mäletan, et tudengiajal oskasid osavamad poisid vastu Marxi «Kapitali» veinipudeli korki välja lüüa, kui korgitseri käepärast ei olnud. Ja mäletan, et lugesin ühte Lenini kirjutist – nime ei mäleta – ja imestasin omaette, et see nii rumal ja labane oli. Põhiliselt sõim oma vastaste aadressil. Nii ma ka oma kolleegile ütlesin, et mina jälle Marxi lugenud ei ole.