Fookus ⟩ Viimast korda tasaarengust

Tasaareng ähvardab süvendada ebavõrdsust, nii riikide sees kui ka nende vahel. Pildil esiplaanil slumm, taamal luksuskorterid Sri Lanka pealinnas Colombos. Foto: DINUKA LIYANAWATTE/REUTERS/Scanpix

Majandusega tõsisemalt kokku puutunud inimese seisukohast ei ole tasaareng mitte ainult ebapraktiline ja katastroofiline idee, vaid ka põhineb täiesti ekslikul arusaamal sellest, mis majanduskasv on ning kuidas turud, innovatsioon ja progress toimivad, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.

Viimastel aastatel on majanduse tasaareng ehk degrowth saanud tähelepanu võimaliku lahendusena kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja loodusvarade ammendumisele. Tasaarengu pooldajad väidavad, et lõputu majanduskasv on piiratud ressurssidega planeedil võimatu ning seetõttu tuleb ökoloogilise katastroofi vältimiseks oluliselt vähendada igasugust majandustegevust, tarbimist ja tootmist. Kõlab ju loogiliselt, eks? Veelgi enam – kõlab intellektuaalselt ning vajutab inimesel kõigile õigetele nuppudele, sest millegipärast eksisteerib inimestel alateadlik seos askeesi ja valgustatuse saavutamise vahel.

Lisaks sellele raamistikule on tasaarengu «Brežnevi pakikesse» komplekteeritud veel hulk ideoloogilisi tõekspidamisi, mis on suhteliselt kaugel mõttekäigust «vähem tarbimist, vähem saastamist», vaid millele üritatakse selle tehnilise asjaoluga tõsiseltvõetavust lisada. Elukogenud inimene juba teab, et kui kuskil kasutatakse ohtralt sõna «õiglus», siis tuleb ettevaatlik olla. Aga see selleks.