Peter Zeihani uusim raamat peaks olema loetud kõigil, kes meie tulevikku kujundavad, sest ebaadekvaatne tulevikuhorisont annab ebaadekvaatsed kohanemisstrateegiad ja investeeriguplaanid ka kõige aatelisemale ja riigimehelikumale valitsejale, kirjutab toimetaja Mihkel Kunnus.
Tellijale
MIHKEL KUNNUS ⟩ Heaoluühiskonna eeldused on kadumas (3)
Kui Peter Zeihanit miskipärast filosoofiks nimetada, siis oleks ta poliitikute ja tegudeinimeste filosoof, seega peaaegu mõisteline vastuolu. Sest erinevalt stereotüüpsest filosoofist ei saa teda tõrjuda kärsitult nähvates: «Ja-jaa, see kõik on väga huvitav, aga mul on vaja hoopis teada, mida ma tegema peaks, milliseid aktsiaid ostma, mida talveks varuma? Kas valima pelleti-, gaasi- või elektrikütte?»
Zeihani põhitöö on just nimelt taolist laadi küsimustele vastamine. Ta nõustab suurfirmasid ja -korporatsioone, valitsusasutusi ja muid instantse, mis peavad tegutsema nüüd ja praegu ja inimlikus mõõtkavas, reaalses maailmas ning maksimaalselt paarkümmend aastat ette mõeldes. Viimastki pigem vähem kui rohkem.