FOOKUS ⟩ Sellest, mis tegelikult meie majanduse väljavaateid määrab

All näeme! Inimkond on praeguste tendentside jätkudes teel kuristikku. Foto: Marek Strandberg + Dall-E tehisaru

Arenenud maailm ei arenenud siiani ainult tänu inimese loovusele ja teaduslik-tehnilis-sotsiaalsele progressile, vaid paljudele geoloogilistele, geograafilistele ja demograafilistele vedamistele toetudes. Need eeldused kaovad üha kiiremas tempos ja kohanemisstrateegiad tuleb luua sellele vastavalt, leiab toimetaja Mihkel Kunnus Peter Zeihani värsket eestindust soovitades.

Inimkonna ajalugu on kumuleeruvate kõrvalnähtuste ajalugu, võiks mõru muigega kokku võtta Peter Zeihani täpse alapealkirjaga raamatu «Maailma lõpp on alles algus. Globaliseerumise kokkukukkumise kaardistamine». Inimene teeb midagi ning sellel tegevusel on nii palju ja kaugele ulatuvaid tagajärgi ja kõrvalnähtusi, et need ulatuvad mõjult suure kaarega üle selle, mis algselt plaanis oli. Selline inimese kavandamissuutlikkust alandav üldistus kehtib mõistagi ainult teatud lähenduses – näiteks tubast mööblipaigutust planeerides saab inimene tihti päris hästi hakkama –, aga inimkonnana tervikuna oleme praegu jõudnud punkti, kus kaudsed mõjud ja kõrvalnähud on kuhjunud täiesti määravateks, energia- ja tooraineallikatest demograafiani.

Professionaalselt suurfirmasid ja riigiasutusi nõustava Zeihani öeldu teeb eriti relevantseks tema ajaline fookus: ta tegeleb nende faktoritega, millel võib olla küll päris pikk kujunemislugu, kuid on kõige aktuaalsemad just praegu ja viie ja kümne ja viieteistkümne aasta pärast.