ILMAR TOMUSK ⟩ Vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel vajab lahendust

Veel paarkümmend aastat tagasi oli olemas niihästi seaduslik alus kui ka tahe kontrollida taksojuhtide keeleoskust. Pildil Tallinna linnavalitsuse ja politsei korraldatud taksode ja taksojuhtide lauskontroll kesklinnas aastal 2006. Transpordiameti juhataja Tiia-Liis Jürgenson ja vanemspetsialist Margus Kehi suunasid taksojuhi viletsa eesti keele oskuse pärast taksokomisjoni. Foto: Toomas Huik

Et eesti keelega kõikides eluvaldkondades hakkama saada, tuleks keeleseaduse täiendamisega koos üle vaadata ka teised seadused, sest keelekasutusega puutumuses olevaid õigusakte, mis keeleseadust ei toeta, on palju, kirjutab keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Olen viimasel ajal mõnes artiklis ja intervjuus viidanud põhiseaduse preambulile. Kommentaare lugedes olen aga kahetsusega märganud, et põhiseadus, mis on meie riikluse nurgakivi, tekitab lugejates ülevate tunnete kõrval ka pahameelt. On isegi öeldud, et see on ainult paber, mida keegi ei täida ja mida ei julgetagi enam tsiteerida.

See on kurb, sest põhiseaduse kohaselt on eesti keel meie riigi alusväärtusi, see on riigikeel, millega peab igal pool hakkama saama. Kahjuks igal pool ega alati ei saa ja nii näevadki kodanikud vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel.