/nginx/o/2015/11/12/4694047t1ha659.png)
/nginx/o/2024/09/10/16350071t1hf09e.jpg)
Hoolimata vahepeal tekkinud väärarusaamast pole idufirmasse investeerimine sama, mis paari aktsia ostmine, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.
Tellijale
PEETER KOPPEL ⟩ Ükssarvikujaht pole enamikule jõukohane (1)
Tänaseks möödanikuks saanud (peaaegu) tasuta raha periood tõi endaga kaasa anomaaliaid, mille harutamine võib kesta kuni järgmise tasuta raha perioodini – kui selline peaks üldse veel kunagi aset leidma. Üheks anomaaliaks oli mõtteviis, mille kohaselt on iduettevõtetesse investeerimine tavalise investori jaoks enam-vähem samasugune investeerimine kui koduturult paari aktsia soetamine.
Ükssarvikujahil osalemine on ju ahvatlev! Maagiliste ettevõtete lubadused, mis peaks investeeringu vähemalt kümnekordistama ja veel maailma ka muutma, kõlab investorile kui Vivaldi esimesel päikselisel kevadhommikul. Ilus, kuid nii investeerimine pole jaeinvestorite jaoks nagu sina ja mina mõistlik. Kuidas nii? Esiteks (äri)geeniusi on vähem, kui tundub. Iga Steve Jobsi kohta leidub paras ports Steve Blobse – iduettevõtete asutajaid, kes valdavad peamiselt võimet presentatsioone teha ning tahvlile lennukaid äriplaane joonistada. Kui sellised tegelased jõuavad oma rahaküsimisega sinu ja minuni, on juba midagi valesti, sest see tähendab, et nad pole seda raha mujalt saanud!