FOOKUS ⟩ Raketisõja uurija: NATO ei sõdiks ise kunagi nii, nagu Ukrainat praegu sõdima sunnitakse

NATO Washingtoni tippkohtumise ajal pommitas Venemaa muuhulgas Kiievi üht suuremat Ohmatdõti lastehaiglat. Vene rakettide stardipaikade ründamise võimalus on Ukraina jaoks ka elanikkonnakaitse küsimus. Foto: Anatoli Stepanov/AFP/Scanpix

Euroopa on hoogustanud õhukaitsesüsteemide ja -rakettide tootmist, kuid pikamaa ründemoona varude puudus tähendab kontinendi jätkuvat sõltuvust Ameerika Ühendriikide sõjalistest otsustest, rääkis juba noorelt tuntust kogunud raketi- ja tuumasõjauurija Fabian Hoffmann usutluses toimetaja Meelis Oidsalule.

Oslo tuumaprojekti teaduri Fabian Hoffmanni hinnangul on Euroopa suutnud suurendada õhukaitsemoona tootmist, ent jätnud unarusse pikamaa ründemoona nagu Taurus ja Storm Shadow tootmise. Ründerakettide vajaduse eiramine tähendab Euroopa kaitse jätkuvat liigset sõltuvust Ameerika Ühendriikide sõjalistest otsustest.

Kas Ukraina sõda võiks pidada inimkonna kõige raketirohkemaks sõjaks läbi aegade?