TIIU KUURME ⟩ Vabadust eksida kasutatakse palju

Teaduslike uurimiste valguses on laste kasvatamise standardid palju muutunud. Foto: Shutterstock

Ajastul, kus järjest enamate täiskasvanute ja ka eakate juures võib üha enam diagnoosida infantiilsust, jäävad noored samavõrra ilma inimestest, kellele nad võiksid loota kui kasvatajatele, kirjutab kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.

Kas on eal varem olnud nii suurt vabadust eksida? Sest kõigil meile teada aegadel on traditsioon, usk, võim ja ühiskondlikud raamid hoidnud inimesed määratud rajal ning eri võtetega teada andnud, et siitsaadik ja mitte rohkem. Täna ei ole segaduses mitte üksnes vanemad, vaid suurem osa täiskasvanuist, kuivõrd meilt kõigilt on võetud tõde teadnud õpetuste, väärtuste ja seaduste kaitse.

Seaduse- ja moraaliraamid on olnud nii kogukondade kui ühiskondade enesekaitse: teatud ülikkonna privileegide säilitamiseks ühelt poolt, teisalt anarhia ärahoidmiseks. Kasvatus kui sissejuhatus inimlikku ellu ongi siia sündinutele nii verbaalsel kui kogemuslikul teel teada andmine, kuhu oled sattunud ja mida peab–tohib–ei tohi. Teisalt lõikuvad piiride küsimusse inimvaimu eksistentsiaalsed ihad: vabadus, tung avarduda tundmatusse, olemise mõtte mõistmine ja iseenese teostamine. Järjest enam on piiride teema seotud inimsoo saatusega tervikuna.