Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

MIHKEL KUNNUS Suvepealinna kanti ähvardab taas metanoolitragöödia (4)

Vääriselupaiga asemele steriilse tehnopargi rajamine mõistagi hävitab paljude liikide kodupaiga. Kas selle arvel õnnestub pisku jagu vähendada süsihappegaasi emissioone, on kahtlane. Seni pole see õnnestunud. Metanoolitehas Amsterdamis.
Vääriselupaiga asemele steriilse tehnopargi rajamine mõistagi hävitab paljude liikide kodupaiga. Kas selle arvel õnnestub pisku jagu vähendada süsihappegaasi emissioone, on kahtlane. Seni pole see õnnestunud. Metanoolitehas Amsterdamis. Foto: Bysalt/Wikimedia Commons

Pärnusse planeeritav metanooli «miljarditehas» tundub olevat üsna ootuspärane näide sellest, kuidas ühe kohaliku, reaalse ja konkreetse ökosüsteemi hävitamine maskeeritakse abstraktseks kliimapäästmismeetmeks, kirjutab toimetaja Mihkel Kunnus.

See, et ametliku rohepöördega läheb lahti suuremat sorti rohepesu, oli ja on täiesti ilmne. Selline sedastus ei tähenda tingimata misantroopset küünilisust, vaid inimlike ettevõtmiste komplekssuse teadvustamist.

Tihti juhtub mingit sorti rohepesu täiesti pahaaimamatult ja siiralt parimate püüdluste juures. Näiteks tuntud roomaklubilane, sinimajandaja ja ökovisionäär Gunter Pauli, kelle püüdluste siiruses pole vähimatki põhjust kahelda, on tunnistanud, et talle tundusid 1990. aastatel tema toonased ettevõtted ja algatused väga rohelised ning põhinevat ökoloogilisel ärimudelil. Ta tootis ise energiat, hoolitses jäätmete eest, ja kasutas biokütuseid. Ta arvas ise ja arvasid paljud teised, et ta on rohelise majandusmudeli guru.

Tagasi üles