PALOMA KRÕÕT TUPAY ⟩ Lastele hääleõiguse andmisel tuleks lähtuda lapsest

Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay. Foto: Konstantin Sednev

Lapsele valimisõiguse andmine ja selle kuni tema vaimse küpsuseni lapsevanemale delegeerimine ei oleks demokraatia põhimõtetega vastuolus, kirjutab Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay.

Kuigi päris sünnist alates ei ole valimisõigust alaealistele kuskil antud, pole tegu ka utoopilise plaaniga. Rahvusvahelisel tasandil on seda juba üsna mitmes võtmes arutatud. Samas ei ole seda seostatud demograafiaga nii otseselt nagu Jaak Valge ja Andres Aule artiklis. Enamasti on põhjenduseks vajadus noori võimestada või noortepoliitikat tugevdada, mitte tõsta sündimust.

Välja on pakutud laias laastus kolm varianti: a) valijad peaks saama hääli juurde, kui nad on lapsevanemad (üldiselt lähtuvalt laste arvust); b) lapsed saavad sünnist saadik hääle ja vanemad esindavad neid seni, kui lapsed saavad nii küpseks, et valimisõigust ise teostada; c) vanemad teostavad laste nimel nende valimisõigust kuni täisealiseks saamiseni.