/nginx/o/2024/08/22/16307495t1h1b18.jpg)
Nii nagu Molotovi ja Ribbentropi aegu, pole suurjõudude vastasseisud maailmast kuhugi kadunud. Neile on lisandunud globaalne rände- ja rahvastikukriis. Nõuab suurt oskust ja tahet sellises ajas rahvana püsima jääda, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.
Nii nagu Molotovi ja Ribbentropi aegu, pole suurjõudude vastasseisud maailmast kuhugi kadunud. Neile on lisandunud globaalne rände- ja rahvastikukriis. Nõuab suurt oskust ja tahet sellises ajas rahvana püsima jääda, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.
Ida-Euroopa jagamiseks 1939. aasta 23. augustil sõlmitud pakt kuulub kahtlemata ajalooliste nurjatuste klassikasse. Küünilise jõupoliitika meistriteos, mida tuleb hiljem maailmale ikka ja jälle meelde tuletada kui hoiatavat näidet, mida suurriigid võivad teha, kui neid ei ohjelda mingisugusedki vähegi viisakad kõlbluspõhimõtted.