/nginx/o/2024/08/22/16307472t1hf857.jpg)
Eestlaste rahvuslik elujõud ei ole praegu sama, mis see oli Põhjasõja järel, ega ka see, mis ta oli enne laulva revolutsiooni algust. Teistsugune on ka maailm, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.
Eestlaste rahvuslik elujõud ei ole praegu sama, mis see oli Põhjasõja järel, ega ka see, mis ta oli enne laulva revolutsiooni algust. Teistsugune on ka maailm, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.
Eesti Päevalehe nädalalõpuleht LP avaldas eelmisel nädalal emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga tehtud intervjuu põhjal hurraaoptimistliku juhtkirja (LP, 16.08), milles leidis, et kui eestlased vabaneks väljasuremishirmust tingitud «kindlusementaliteedist», siis oleks võimalik hakata arutama ka keelenõuete leevendamist.