DANIIL MARTIKAINEN-JARLUKOVSKI ⟩ Heterofatalism kui Zeitgeist

Gravitatsiooniline fatalism. Illustratsioon: Marek Strandberg

• Heterofatalismi põhjuseks on peamiselt ebaadekvaatne reaalsustaju.
• Selle allikaks on meedia, mis tiražeerib õudseid lugusid suhete kohta.
• Tuleks veeta vähem aega netis ja rohkem õues päris inimestega suheldes.

Nn heterofatalismi eest vastutab põhiliselt ebaadekvaatne reaalsustaju. See on ohtlik, sest tervislikud suhted on inimese ja ühiskonna jaoks olulised, kirjutab Tartu Ülikooli üliõpilane Daniil Martikainen-Jarlukovski.

Heterofatalism on praeguse ajastu fenomen, mida pole vist varem inimkonna ajaloos märgatud. Ei saa välistada, et keegi ennast nii tundis, ent niivõrd märgatava leviku ja selge definitsioonini oleme jõudnud alles praegu.

Lühidalt defineeritakse heterofatalismi kui negatiivseid tundeid, sh piinlikkust oma heteroseksuaalsuse suhtes. Ehkki lääne ühiskond näeb palju vaeva, et sallivust ja iseenda aktsepteerimist kuulutada, on seejuures tekkinud olukord, kus maailma kõige tavalisem asi tekitab selle omajatel põlgust.

Kuna see nähtus on selgelt modernne, peaks põhjuseks olema ka midagi modernset. Vihje andis mulle üks intervjuu, mida viisin läbi ülikooli aine raames. Vestlesin siis ühe noormehega, kes on 20 aastat vana ja kahe lapse isa. Rääkisime sellest, miks ta otsustas nii vara kahe lapse isaks hakata. Positiivsetest mõjudest otsusele oli ta sõnul tingimata suurim vanemate mõju, negatiivsetest, mis teda siiski ei peatanud, meedia mõju.

Meedia jutustab tema arvates kogu aeg õudseid lugusid suhetest, abiellumisest ja eraldi ka abiellumisest noores eas, mis tõukab inimesi sellest loomulikult eemale. Tema jutus on iva.

Hirmujutud foorumites

Ajalehtedest ja mujalt meediast leiab igat sorti negatiivseid lugusid suhetest: truudusetus, vägivald, petmine ja pettumine vms. Meedia avaldab neid lugusid, sest need tõmbavad enda poole lugejaskonda, kes vaatab ka reklaami ja saadab põneva loo sõpradele edasi, mis tähendab isegi rohkem reklaamide vaatamist. Mida õudsem lugu, seda rohkem vaatamisi ja rohkem reklaamiraha. Nii on motivatsiooni neid kogu aeg lugejale ette sööta.

Rahvas räägib suhtefoorumites kogu aeg jubedatest probleemidest, mis neil suhetes esinevad, ja kõige rohkem tähelepanu saavad loomulikult kõige jubedamad lood.

Tavameedia pole ainus süüdlane. Kui vaadata mõnd suhete arutamisele pühendatud foorumit, näiteks Redditi suhete arutamiseks ja nõuküsimiseks pühendatud osi, siis näeb seal umbes sama. Rahvas räägib kogu aeg jubedatest probleemidest, mis neil suhetes esinevad, ja kõige rohkem tähelepanu saavad loomulikult kõige jubedamad lood. Varem olid niisuguste lugude allikaks romaanid, nüüd loeme neid reaalsete inimeste kirjutatuna, lihtsalt igavuse peletamiseks.

Niisiis, vaatad meediat – loed, kui halvasti need suhted lähevad; vaatad sotsiaalmeediat – loed, kui halvasti need suhted lähevad. Kui tead lisaks mingeid negatiivseid näiteid elust, siis muidugi hakkad seda pelgama ja äkki ka põlgama. Sest kuidas sulle selline kohutav asi meeldida üldse võiks? Mis sul viga on, et sa seda tahad?

Internet võib veenda meid selles, mida reaalsuses pole olemas, või paisutada haruldasi nähtusi üle. Nn heterofatalismi eest vastutab seega ebaadekvaatne reaalsustaju.

Me veedame aina rohkem aega internetis, mis avaldab mõju meie reaalsuse tajumisele. Internet võib veenda meid selles, mida reaalsuses pole olemas, või paisutada haruldasi nähtusi üle. See on meie ajastule omane asi – veeb raamistab seda, kuidas me midagi vastu võtame või millessegi suhtume. Selle mõjust ei päästa ka meie isiksuseomadused ja nende tajumine.

Päris suhtlemine aitab

Nn heterofatalismi eest vastutab seega ebaadekvaatne reaalsustaju. See on ohtlik, sest tervislikud suhted on inimese ja ühiskonna jaoks olulised. Eriti arvestades, et see võib niigi madalat sündimust kahjustada. Ühiskonna huvides on sellega tegeleda.

Siin on paar võimalikku lahendust. Noor kahe lapse isa, kellega vestlesin, pakkus, et meedia võiks rohkem positiivseid asju rääkida. Ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppides kahtlen, et meedial selle vastu huvi on, vaevalt tahab seda rahvas lugeda ja see pole meediale ka majanduslikult kasulik. Kuid võiks ehk proovida.

Aga sellest tõhusam on minna õue ja meedia nihestamisefekti meeles pidada. Kui suhtled inimestega päriselus ja vaatled seda, võib tekkida mulje, et äkki see suhete värk polegi nii õudne, nagu internetis räägitakse.