MATTIAS JÕESAAR ⟩ Hariduslõhe eraldab ja kultuurisõda vastandab

Mattias Jõesaar Foto: Erakogu

Küllap nii mõnigi mees või naine on teinekord ohates sõprade-sõbrannadega arutanud, kuidas elu oleks palju lihtsam, kui vastassooga ei peaks tegelema. Taolised uitmõtted arenevad tänapäeval üha enam heterofataalseks kinnisideeks. Sel on kaks olulist põhjust, kirjutab poliitikavaatleja Mattias Jõesaar.

Esimene on kultuurisõdadest tulenev totaalne identiteetide vastandumine, mis jätab kahjuks tihti mehed ja naised rindejoone eri pooltele. Teine on meeste ja naiste vahel üha laiemalt haigutav hariduslõhe, mis suunab mehi ja naisi eri ühiskonnaklassidesse, kes omavahel kokku ei puutu.

Esiteks kultuurisõjad, millel on laias laastus kaks poolt. Pigem naiste seas levib laialt maailmavaade, mis lahterdab inimesi rühmatunnuste järgi suuremal ja vähemal määral ohvriks. Mida vähem ohvritunnuseid inimesel on, seda enam on tal teiste arvelt saadud kaasasündinud privileege. Meestel on meesprivileeg, mis naisi alla surub – see tekitab naistes meeste vastu trotsi ja vähem huvi meestega tegemist teha.