Raul Eamets ⟩ Ebamäärase «parema» nimel piiratakse nii teadlaste kui ka majanduse vabadust

Raul Eamets Foto: Tairo Lutter / Postimees

Lugesin hiljaaegu ERRi portaalist Peeter Espaki mõtisklusi humanitaria muutuvast rollist teadusmaailmas ja kuidagi ehmatavalt jõudis kohale arusaamine, et socialia valdkonnas liiguvad protsessid samas suunas. Kui mitte öelda, et on juba kohalegi jõudnud, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Teadlase peamine edasiviiv jõud on uudishimu, uute asjade teadasaamine. Selleks et uusi teadmisi saada, on sageli vaja vanadest raamidest välja mõelda, tuleb julgeda astuda teele, kus keegi pole võib-olla käinud, et avastada midagi uut. Sotsiaalteaduses liigume paraku järjest rangetesse raamidesse ehk järjest kitsmaks lähevad piirid, mille sees tuleb toimetada.

Selleks et teha majandusteadust, tuleb kindlasti projekti kaasata vähemuste esindajaid, näidata ära, milline on mõju muude ühiskondlike protsesside seas kindlasti ka rohepöördele ja soolisele võrdõiguslikkusele. Kui juhtumisi julged olla roheskeptik, siis lükatakse sind akadeemiast välja või vähemasti ei saa oma projektidele rahastust. Tartu Ülikooli piinlik juhtum Jüri Liiviga on ainult üks näide. Eriti kehtivad igasugused eritingimused suurte rahvusvaheliste projektide, iseäranis Põhjamaade rahastatud projektide kohta.