KAIA ORAS ⟩ Kuidas on meie keskkonnale mõjunud 20 aastat Euroopa Liidus?

Tõhususe tagaajamine põllumajanduses on toonud kaasa üha suurema keskkonnakoormuse. Väetamine Valgamaal. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Täna tähistatakse rahvusvahelist keskkonnapäeva. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga 2004. aastal hakkas mõjutama ka keskkonnakaitses toimuvat. Investeeringuid tehti keskkonnakaitsesse aastatel 2004–2022 kokku 2,4 miljardi euro ulatuses, paljuski ELi abiga. Kuidas on aga toimimine Euroopa väärtusruumi osana mõjutanud Eesti keskkonnakäitumist viimase 20 aasta jooksul, selgitab statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Oras.

Juba 2005. aastal lisandus keskkonnavalda kaks märgilist algatust. Esiteks kinnitas riigikogu Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia «Säästev Eesti 21» 2030. aastani. Strateegiat on nimetatud ka Eesti säästva arengu strateegiaks ning selles on sätestatud ühe olulise jätkusuutlikkuse alussambana ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Teiseks kinnitas valitsus ökoloogilise maksureformi alused, mis nägi ette maksukoormuse nihutamise tööjõumaksudelt majanduse sisenditele ning jäätmetele ja heitmetele.

Kuigi jäätmekäitluse ja prügi sorteerimisega pingutatakse üha rohkem, toodetakse paraku prügi samuti üha rohkem. Pilt Viljandi jäätmejaamast. Foto: Marko Saarm/Sakala