FOOKUS ⟩ Kaja Kallas ehmatas lätlased tankitõrjekraavi kaevama

Läti on erinevalt Eestist kogenud viimastel aastatel tõsist ränderünnet. Traumeeritud elanikkond on nõudnud piiri tugevdamist. Foto: Gints Ivuškāns/AFP/Scanpix

Luureteenistuste hinnangud selle kohta, millal on Venemaa võimeline NATO liikmesriiki sõjaliselt ründama, ulatuvad kolmest kuni kaheksa aastani. Enne seda on Lätil kavas võtta ulatuslikud meetmed riigi territooriumi ja elanike kaitsmiseks «esimesest sentimeetrist alates». Võtmeroll selles on Läti idapiirile sõjaliste tõkete ehitamise ehk sõjalise anti-mobiilsuse projektil, kirjutab Läti ajakirjanik Anastasija Tetarenko-Supe.

Viimasel paaril aastal on Läti tunda saanud ränderelva kasutamist. Läti riik on püüdnud end piiritaraga vägisi üle piiri surutud migrantide eest päästa.

Piiritara ehitamist alustati pea kümme aastat tagasi, kuid mitmesugustel vähem või rohkem skandaalsetel põhjustel on projekt viibinud. Avalikkuse hiljutise surve alla sattunud valitsus on andnud lubaduse 2025. aasta alguseks piiritaraga Läti-Vene ja Läti-Valgevene piiril ühele poole saada.