ENE-MARGIT TIIT ⟩ Perepoliitika nõrgendamine võib olla korvamatu

Lapsevankrid ootavad beebisid. Foto: Margus Ansu

Perepoliitikas on kõige tähtsam stabiilsus ja rahulikkus. Tuleb mõista, et mingi meetme kõrvaldamise negatiivne mõju on kordades suurem kui samas mahus positiivse meetme lisamisel, kirjutab Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Statistikaamet avaldas möödunud aasta rahvastikuandmed ja ilmnes, et sündimus oli erakordselt madal. Mida teha? Ma loodan, et see ei tähenda mingi kriisiprogrammi käivitamist, mille tulemusena senine perepoliitika kui «mittetoimiv» pea peale keeratakse, et uusi meetmeid rakendada või katsetada.

Teiseks, perepoliitika ehk peredele mõjuv poliitika on märksa laiem kui toetusraha määramine ja maksmine. Näiteks on perepoliitika ka väikekoolide sulgemine (või avamine), mis väljendab sisuliselt kohaliku võimu (ehk riigi) suhtumist perede huvidesse. Heaoluriikide kogemused näitavad, et peredele makstavast toetusrahast tõhusamad on teenused – olgu see koolitoit (kindlasti kvaliteetne ja tervislik), koolitransport, huviringid ning kindlasti ka kodulähedased lasteaia ja lastehoiu võimalused.