KÄRT VAARMARI ⟩ Riik ei õpi kaotatud kohtuvaidlustest ja kulutab ikka mõttetult raha

Illustratsioon: Marek Strandberg

Keskkonnaõiguse Keskuse praktikast on tuua mitmeid näiteid olukordadest, kus riigiasutused – näiteks RMK või keskkonnaamet, aga ka põllumajandus- ja toiduamet – jätkavad kohtuvaidlustele raha kulutamist. Ning isegi pärast seda, kui kohtud on leidnud, et nende käitumine on üldisemalt olnud ebaseaduslik ning et tegelikult on neil vaja oma praktikat muuta, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskus õigusekspert Kärt Vaarmari.

Kohe meenub näiteks riigikohtu lahend 2022. aastast seoses kaevandamislubade menetlusega, milles riigikohus ütles sisuliselt, et keskkonnaameti senine praktika kohalikelt omavalitsustelt arvamuse küsimisel, enne kui on selged kaevandamise keskkonnamõjud, on vastuolus seadusega. Keskkonnaamet jätkas aga senist praktikat ja vastas Keskkonnaõiguse Keskuse selgitustaotlusele, et amet «ei ole muutnud oma halduspraktikat tulenevalt riigikohtu /.../ otsusest» ning teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuseid jätkuvalt alles pärast omavalitsuselt arvamuse saamist. Selle põhjusena tõi amet välja, et keskkonnamõju hindamise algatamise otsustamise aluseks olev eelhinnang on väga mahukas ning neil ei ole «haldusmenetluste rohkusest ning eelhinnangu menetluse ja sisunõuetest tulenevalt, võimalik seda teha».

Lihtsustatult saab keskkonnaameti vastusest välja lugeda, et amet ei järgi riigikohtu juhiseid menetlusnõuete täitmiseks, sest see käib neile üle jõu. Selline suhtumine lausa sillutab teed järgmistele kohtuvaidlustele.