KAAREL PIIRIMÄE ⟩ Liitlaste panus Eesti kaitsesse pole õiglane ega piisav

Esimesest NATO-ga liitumise päevast peale on liitlased pakkunud Eestile õhuturvet. Balti riikidel poleks suutlikkust omapäi seda võimet omada. F-35 hävitajad Ämari lennuväljal. Foto: Konstantin Sednev

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem teeb riigikaitsele raha küsides seda, mis on sõjaväejuhtkonna kohus. Kindlasti on tarvis laskemoona. Kindel on aga ka see, et Eesti-taolisel rinderiigil ei ole kunagi piisavalt raha, et suuta oma piiridel kaitsta kogu läänekeskset rahvusvahelist korda. Vaja on põhimõttelist arusaamade muutust ning selle saavutamiseks senisest tunduvalt ambitsioonikamat diplomaatiat, kirjutab ajaloolane Kaarel Piirimäe.

Poliitikutele kaitseväe võimelünki tutvustades ja ressursse juurde küsides teeb kindral Martin Herem oma tööd. Võib olla kindel, et vajadused on läbi analüüsitud. Küllap on arutatud ka peamiste liitlaste, eriti brittide ja ameeriklastega, kes tugevdavad tehnika ja elavjõuga juba praegu läänemaailma piiri.

Enne valimisi ei soovi aga ükski poliitik välja öelda, et Eestil selliseid summasid ei ole. Ja ei peagi olema, sest Eesti-taoline väikeriik ei peakski oma piire kaitstes kaitsma kogu läänemaailma ning reeglitele toetuvat rahvusvahelist korda. See oleks sama, kui kohustada Kieli kaitsma üksi Saksamaad või panna Nebraskale vastutus kogu Ameerika Ühendriikide julgeoleku eest.