/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/23/16093621t1hd6cb.jpg)
- Vaimse tervise näitajad erinevad oluliselt poliitilisest maailmavaatest lähtuvalt.
- Liberaalid näevad vaimsele tervisele kahjulikuma sisuga postitusi kui konservatiivid.
Teismeliste vaimne tervis on kümne aasta jooksul hüppeliselt halvenenud ja see on teadlasi pannud uurima, mis võivad olla selle põhjused. Sotsiaalpsühholoog, New Yorki Ülikooli professor Jonathan Haidt esitab oma värskes raamatus «The anxcious generation» rikkalikul andmestikul põhineva seletuse.
Uuringutest on teada, et liberaalsete vaadetega naised on üldiselt halvema vaimse tervisega kui liberaalsete vaadetega mehed ja konservatiivid (nii naised kui mehed). Mis aga Haidti pani asja sügavamalt uurima, on vaimse tervise järsk halvenemine noorte hulgas päras 2012. aastat. Muutus on sõna otsese mõttes murranguline ega ole tänaseks peatunud. Tegemist ei ole üksnes USA noorte probleemiga. Sama areng on samal ajal ilmnenud ka Suurbritannias, Kanadas ja Austraalias. Ka Eestis on täiskasvanute hulgas inimeste enesehinnangu põhjal kõige rohkem depressiooni ja ärevust 18-24 aastaste hulgas.
/nginx/o/2024/05/23/16093410t1hb29d.png)
Joonise allikas: The politics of depression.
Maailmavaateline depressioonilõhe
Eriti märkimisväärne on vaimse tervise näitajate suur erinevus poliitilisest maailmavaates lähtuvalt. Seda on üritatud mitut moodi seletada. Nagu üks kommentaator märkis: «Me elame hiliskapitalistlikus põrgus, kus möllab surmav pandeemia, kus on rekordiline varanduslik ebavõrdsus, null sotsiaalset turvavõrku / töökohtade turvalisust, samal ajal kui kliimamuutused küpsetavad maailma» - ja see kohutav ebaõiglus ja lootusetus muudab õilsameelsed liberaalid depressiivseks. Teised aga on juhtinud tähelepanu asjaolule, et andmed seda seletust ei toeta – maailm on objektiivselt võttes muutunud tolerantsemaks ja turvalisemaks. Ning on pakkunud välja vastupidise seletuse – depressioon on põhjus, miks liberaalselt meelestatud noored naised näevad maailma kõige mustemates värvides.
/nginx/o/2024/05/23/16093484t1h8ed6.jpg)
Depressioon on põhjus, miks liberaalselt meelestatud noored naised näevad maailma kõige mustemates värvides.
Samas jätab see lahtiseks küsimuse, mis siis põhjustab noorte naiste ja neidude depressiooni? Jonathan Haidt ja mitmed teised väidavad, et põhjus on tehnoloogia. Suure ekraaniga nutitelefonid tulid turule aastal 2012, samal aastal ostis Faceboook Instagrammi ja selfist sai moesõna. Ja et kasvav depressioon ja ärevus on põhjustatud sotsiaalmeedia kasutamisest. Siiski ei seleta see fakt, miks just liberaalsete vaadetega noorte naiste hulgas oli vaimse tervise halvenemine oluliselt kiirem kui ülejäänud noorte seas.
/nginx/o/2024/05/23/16093423t1h618d.jpg)
Sellelgi võib olla mitu põhjust. Esiteks, on teada, et just liberaalsete vaadetega neiud ja noored naised veedavad sotsiaalmeedias kõige rohkema aega – rohkem kui 5 tundi päevas. Haidt toob esile, et kuni 2010. aastani veetsid liberaalsete vaadetega neiud palju aega koos sõpradega (ja oluliselt rohkem kui konservatiivsete vaadetega neiud). Alates 2012. aastast ei ole aga liberaalsete vaadetega neidudel sõprade jaoks enam aega, sest nad on sotsiaalmeedias. Nüüd veedavad nad sõpradega vähem aega kui konservatiivsete vaadetega neiud.
Alates 2010ndatest on liberaalsete vaadetega neiude hulgas hüppeliselt kasvanud arvamus, et keegi teine kontrollib nende elu, mistõttu neil on vähe võimalusi elus edasi jõuda ja edu saavutada.
Seega üks põhjus, miks teismeliste liberaalsete vaadetega neiude vaimne tervis halveneb, on ülemäärane sotsiaalmeediakasutus. Kuid see on vaid üks võimalikke põhjusi. Haidt ja mõned teised väidavad, et sügavam ja suurem põhjus on selles, et liberaalsete vaadetega neiud näevad sotsiaalmeedias vaimsele tervisele kahjulikuma sisuga sõnumeid kui nende eakaaslased.
Lastele ei anta iseseisvust
Haidt näitab andmetele tuginedes, et alates 2010ndatest on liberaalsete vaadetega neiude hulgas hüppeliselt kasvanud arvamus, et keegi teine kontrollib nende elu, mistõttu neil on vähe võimalusi elus edasi jõuda ja edu saavutada. Sellist suhtumist nimetatakse väliseks kontrolliks. Inimesed, kes arvavad, et nad ise juhivad oma elu, on sisemise kontrolliga. Teada on, et välise kontrolliga inimesed on depressiivsemad ja ka vähem edukad.
Haidt aga leidis, et muutus on laiem – välise kontrolli tunne on noorte enesehinnangutes kasvanud tasapisi juba 1990ndatest alates, ja seda kogu põlvkonnas. Liberaalsete neidude hüppeline eristumine lisandus trendile pärast 2010. aastat.
/nginx/o/2024/05/23/16093638t1h7839.jpg)
Haidt väidab oma raamatus, et põhjuseks on laste vabapidamise kahanemine. Kuni 1990ndateni said lapsed vabalt ringi liikuda ja oma elu elada maha jäetud majades, võsatukkades ja mujal suurte inimeste silma alt ära. Nad lahendasid ise omi probleeme ja tülisid ning kaebama minemine oli häbiväärne. Nad juhtisid ise oma elu.
Kuni 1990ndateni said lapsed vabalt ringi liikuda ja oma elu elada maha jäetud majades, võsatukkades ja mujal suurte inimeste silma alt ära.
Kuid alates 1990ndatest on lapsevanemad hakanud üha enam reguleerima ja kontrollima oma laste vaba aega – neid sõidutatakse trennidesse ja organiseeritakse muud meelelahutust. Nii on kontrollivaba aega ja lapse oma vastutust jäänud järjest vähemaks. Ja see areng on peamine põhjus, miks välise kontrolli hoiakuga noorte arv on läbi aastakümnete kasvanud.
Haidt ja ta kaasautorid leidsid ka, et teismeliste hulgas on kasvanud hüppeliselt enesehalvustamine – arvamus, et ollakse väärtusetu, miski ei õnnestu ja pole millegi üle uhke olla. Enesehalvustamine on 1970ndatest olnud stabiilne või isegi kerges langustrendis, kuid alates 2013. aastast on toimunud hüppeline kasv – kõigepealt liberaalsete neidude seas, seejärel liberaalsete noormeeste seas, ning lõpuks aga oluliselt vähem konservatiivsete vaadetega teismeliste hulgas.
/nginx/o/2024/05/23/16093420t1hb7d7.png)
Allikas: Jonathan Haidt.
Seega, kuigi tunne välisest kontrollist on kõigil tänapäeva noortel kõrgem kui oli noortel aastakümneid tagasi, on midagi iseäralist juhtunud liberaalsete vaadetega noortega – nad on omaks võtnud iseäranis ennast halvustava ja maailma mustades toonides kujutava maailmanägemise. Kuskilt pidi see tulema, arvab Haidt.
Kultuurisõja sünd
Haidt vädab, et põhjuseks on kultuurisõda. Ta juhib tähelepanu, et 2010ndate alguses oli populaarne sotsiaalmeediakeskkond Tumblr, milles polnud inimesel sõprade võrgustikku, vaid kuhu koguneti teatude huvide ümber kogukondadeks. Ja seal tekkis kaks vastandlikku ja vaenujalal olevat kogukonda. Üks neist oli nn lumehelbekeste kogukond, kuhu kulusid noored liberaalsed naised, ja teine, nimega 4chan, koondas konservatiivsete vaadetega noormehi.
/nginx/o/2024/05/23/16093657t1h5479.jpg)
Lumehelbekeste kogukonnas julgustati inimest kujundama omaenda unikaalset ühiskondlikele normidele vastanduvat mina. Et nii nagu iga lumehelves on erinev, saab iga inimene kujundada omale täiesti kordumatu unikaalse soolise ja seksuaalse identiteedi. See oli kultuur, millest kasvas välja nn soopõhiste asesõnade vohamine – inglise keele tavaliste mees- ja naissoo asesõnade kõrvale tekkis kümneid uusi väljamõeldud asesõnu, millega noored hakkasid tähistama oma isikupäraseid kordumatuid soo ja seksuaalsuse eripärasid. Selle kultuuri iseärasuseks oli ka raevukus, millega nõuti kaasinimestelt (kooli- ja ülikoolikaaslastelt, õpetajatelt ja õppejõududelt) enda kohta just nende asesõnade kasutamist. Ja et paljud kõrvalseisjad ei soostunud noorte uusi butiik-identiteete tunnustama, hakkasid identiteedi omanikud seda pidama vaimseks vägivallaks ja diskrimineerimiseks, mis põhjustab neile traumat.
Et paljud kõrvalseisjad ei soostunud noorte uusi butiik-identiteete tunnustama, hakkasid identiteedi omanikud seda pidama vaimseks vägivallaks ja diskrimineerimiseks, mis põhjustab neile traumat.
4chan kogukonnas arenes aga vastupidine tendents – seal kultiveeriti hoolimatut maskuliinsust, kus kõvem mees oli see, kes kasutas kõige kõvemaid sõnu. Arusaadavalt põhjustas sellise meelelaadiga noormeeste sõnakasutus hapratele lumehelbekestele kirjeldamatuid piinu, mis üksnes aitas kinnistada ja õigustada nende ohvristaatust. Just tagakiusatud vähemuste ohvristaatus on aluseks kogu sotsiaalse õigluse ideoloogiale. Ja need, kes kuuluvad vähemusse, või loovad endale ise tagakiusatud vähemusidentiteedi, omandavad selles kultuuris märtristaatuse ja kõrge maine. Ühesõnaga, mida tagakiusatumana inimene end tunneb ja näidata suudab, seda suurem on tema sisemine moraalne üleolek laiemast ühiskonnast.
See kultuurisõja vastandus kandus umbes 2013. aastal Twitterisse ja sealt edasi juba ka mujale sotsiaalmeediasse ja on praeguseks muutunud üleüldiseks – asesõnade kasutamine on olnud lääne ülikoolides avalike tapluste tallermaa, soodüsfooria epideemia jõudnud valitsuste tasandile jpm.
Mida tagakiusatumana inimene end tunneb ja näidata suudab, seda suurem on tema sisemine moraalne üleolek laiemast ühiskonnast.
Haidt väidab, et liberaalsete vaadetega noored naised iseäranis satuvad sotsiaalmeedias sellistesse võrgustikesse ja sellistele sõnumitele, mis kujundavad nendes kolme põhilist hoiakut, mis muudab nende elu haletsusväärseks ja viib vaimse tervise halvenemisele:
- Nad on hakanud uskuma, et nad on väga haavatavad ja et ka sõnad on üks vägivalla vorme, mistõttu nende jaoks solvavad raamatud, kõnepidajad ja muud arvamusavaldajad tuleb ära keelata.
- Nad on hakanud uskuma, et nende hirmud ja foobiad on adekvaatne reaalsuse kajastus.
- Nad on hakanud uskuma, et ühiskond koosneb rõhujatest ja allasurututest.
Need vaated mõjutasid kõige rohkem just liberaalsete vaadetega noori, sest nood veetsid rohkem aega sotsiaalmeedias, olid juba ette kõrgema õiglustundega, ja seetõttu kergesti mõjutatavad ideoloogiast, mis kujutab maailma läbi kõikjal valitseva ebaõigluse ja ülekohtu prisma.
Et ka ülikoolide õppejõud on suuresti vasakliberaalsete vaadetega, siis ei leidnud nad vastunarratiivi sotsiaalse õigluse ideoloogale, ning selle asemel et aidata noori neid muserdavatest luuludest vabaneda, hakkasid nad ülikoolides looma keskkonda, mis annaks ülitundlikele noortele turvalise keskkonna. Paraku aga ei vabasta selline kohtlemine muserdavatst hoiakutest, vaid üksnes süvendab neid. Praeguseks on mõningasi märke, et ülikoolides võib toimuda pööre paremusele, kuid liiga vara on veel ennustada, kui tõsine see pööre saab olema.
Sotsiaalmeediat tuleb piirata
Jonathan Haidti kõige olulisem soovitus on aga tõsta noorte inimeste sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiiri, et neile jääks pikem lapsepõlv reaalselt sõpradega suhtlemiseks. Nii mõnelgi pool on seadusandjad astumas samme, et vanusepiiri tõsta, ja sundida sotsiaalmeediaplatvorme ka reaalselt vanusepiiri kontrollima ja ligipääsu takistama. Justnagu poodidel on praegu kohustus jõustada tubaka- ja alkoholimüügi vanuse alampiiri.
Praegu käib intensiivne diskussioon Haidti raamatus esitatud teooria üle (liberaalseid) noori tabanud vaimse epideemia põhjuste üle.
Praegu käib intensiivne diskussioon Haidti raamatus esitatud teooria üle (liberaalseid) noori tabanud vaimse epideemia põhjuste üle. On teadlasi, kes ei arva, et vaimse tervise epideemia põhjuseks on nutitelefonide turuletulek ja noorte inimeste ülemäärane sotsiaalmeediakasutus. Kuid Haidtil on ka palju toetajaid – eeskätt lastevanemate kogukondades ja isegi noorte hulgas, kes on hakanud mõistma sotsiaalmeedia ruineerivat mõju noore inimese isiksusele. Lisandunud on ka teadusuuringuid, mis näitavad nutitelefonide keelustamise positiivset mõju noorte vaimsele tervisele