ÜMARLAUD ⟩ Eestikeelsele haridusele üleminekul on ohukohti

Üleminek eestikeelsele õppele toob kaasa kooli muutumise mitmekultuurilisemaks. Foto: Tairo Lutter

Eesti Kultuuri Koda korraldas 23. aprillil erakondadele ümarlaua teemal «Eesti haridus – kuhu oleme teel?». Ümarlauast võtsid osa erakondade esindajad (välja arvatud Reformierakond), saalist osales kodanikuühenduste liikmeid. Toome ära katke ümarlaua eestikeelsele haridusele ülemineku mõttevahetusest.

Merle Kivest (EKRE): Saan rääkida Tartu perspektiivist, meile on juurde tulnud ukraina õpilasi. Keelekeskkond ei ole enam eestikeelne ja haridus jääb nõrgemaks. Venelased võiks eestikeelse hariduse saada oma koolis ja seal võiks olla oluliselt rohkem eesti keelt, eestikeelsed koolid võiksid jääda eestikeelseteks. Ma ei taha öelda, et ei peaks minema üle, aga kui vene noored tulevad eesti koolidesse õppima, siis ei tohiks see protsent olla suur, võib-olla 20 protsenti.

Venelased võiks eestikeelse hariduse saada oma koolis ja seal võiks olla oluliselt rohkem eesti keelt, eestikeelsed koolid võiksid jääda eestikeelseteks.

Merle Kivest (EKRE)