MARTIN EHALA ⟩ Getokoolide teket aitaks pidurdada hajutamine

Fookuse «Ühiskonna ja inimese» toimetaja Martin Ehala. Foto: Eero Vabamägi

Eestikeelsele õppele üleminek on tekitanud lapsevanemates tõsise mure, et eesti keelt mitteoskavate laste osalemine õppes võib halvendada õpitulemusi. Võimalikku mõju on rahvusvaheliselt korduvalt uuritud ning tulemused on näidanud suure osa uuringute puhul, et see on negatiivne, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.

Kõige relevantsem neist Eesti konteksti arvesse võttes on Iisraelis tehtud uuring (Gould jt 2009). Iisraeli saabus 1990. aastatel väga palju immigrante endisest Nõukogude Liidust. Need immigrandid olid suuresti vene emakeelega ning samas oli nende hariduslik ja sotsiaal-majanduslik taust võrreldav Iisraeli põliselanikega. Ka Eesti venekeelne elanikkond on kultuuriliselt ja sotsiaal-majanduslikult suhteliselt lähedane eestlastele.

Mainitud uuring vaatas muu emakeelega õpilaste osakaalu mõju emakeelsete õpilaste õppeedukusele pikaajaliselt, täpsemalt uuris, milline on seos ende osakaalul emakeelse õpilase 5. klassis sellele, millised olid selle emakeelse õpilase lõpueksami tulemused keskkoolis. Autorid leidsid olulise negatiivse mõju, täpsemalt, iga 10-protsendine õppekeelest erineva emakeelega õpilaste osakaalu kasv vähendas emakeelsete õpilaste keskmist lõpueksamite soorituse määra 2,8 protsenti. Mõju oli väga tugev madalama sotsiaal-majandusliku taustaga emakeelsetele õpilastele ja väiksem kõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga emakeelsetele õpilastele.