MIHKEL KUNNUS Oh kui seda pärismaalast ees ei oleks (4)

Mihkel Kunnus
, Fookuse «Inimese ja looduse» toimetaja
Copy
Nii nagu kaasmaalasi ja rassikaaslasi müüsid orjadeks kohalikud, nõnda tegelevad kodumetsade eksportpelletiks pressimisega samuti eelkõige kohalikud.
Nii nagu kaasmaalasi ja rassikaaslasi müüsid orjadeks kohalikud, nõnda tegelevad kodumetsade eksportpelletiks pressimisega samuti eelkõige kohalikud. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Senine kogemus näitab, et RMK raiub maksimaalselt, kus aga saab, ning kohalikud elanikud on surutud aktiivsele kaitsele. RMK-l on praegu liiga palju seaduslikult korrektseid võimalusi, sealhulgas lageraiuda kogukonnametsi. Seega tuleb muuta seadusi sisulisemaks, leiab toimetaja Mihkel Kunnus.

Lauri Vahtre – ja mitte ainult tema – on korduvalt kasutanud keskkonnateemalistes väitlustes argumenti, et Eesti loodust kaitseb ikka eestlane, kohalik inimene (ning seepärast on eesti rahva ja kultuuri säilimine ning immigratsiooni piiramine oluline ka keskkonnakaitselisest seisukohast). See seisukoht pole kindlasti vale, aga vajaks veidi täiendusi.

Näiteks seda, et kaitsta tuleb pahatihti just kohalike eest. Nii nagu orjanduse hiilgeaegadel andsid just kohalikud orjakauplejad oma rahvus- ja rassikaaslastega äritsedes oma priske osa orjanduse toimimisse, nii on ka kohalike loodusvaradega. Ja vahel peab mõni kaugema maa sekkuja andma oma panuse siinse looduse kaitsmisesse. Näiteks Natura 2000 alade lagedaks raiumise ees pigistas meie oma keskkonnaministeerium rahulikult silma kinni ja peatas rehepapliku rüüstamise alles Euroopa Liidu trahviähvarduste peale.

Tagasi üles