LEO FILIPPOV, FARIŠTAMO ELLER ⟩ Riigiasutuse hallatavates kodumetsades peaks püsimetsandus olema norm, mitte kohalike elanike töövõit

Väheviljakal mullal kasvavad puud aeglaselt ja nende puit on ehitamiseks parim, seal on ka vähe põõsaräga ning metsaalune ideaalne seenel ja marjul käimiseks. Kuiv liivane pind on ka metsamasinale kõige mugavam. Selline mets on ideaalne nii kohalikule inimesele kui harvesterile. Huvide konflikt on päevselge ja ehe. Pildil Lindmets Saaremaal. Foto: Farištamo Eller

Loodushoidjate ja valdava enamuse kohalike elanike veendumus on, et riik peaks rakendama kodumetsades ainult looduslähedasi püsimetsakasvatuse võtteid ning loobuma seal kõikidest uuendusraie võtetest, eelkõige lageraietest, vahendavad erumetsaülem Leo Filippov ja looduskaitsja Farištamo Eller Saaremaa näitel metsahoidjate seisukohti.

Kodumetsades peaks olema tööstusliku puiduvarumise eesmärk tagaplaanil võrreldes metsa teiste väärtustega (sotsiaalsed, ökoloogilised ja kultuurilised funktsioonid). Inimesele vahetumalt on kodumets näiteks puhkemets vaba aja veetmiseks, tervisespordiks, jalutamiseks, matkamiseks, koriluseks ja loodusvaatluseks nii kohalikele kui turistidele. Mitte nii vahetu on ökoloogiline funktsioon – hoida elurikkust meie ümber. Seda jõudis öelda ka nüüdseks endine RMK peametsaülem Andres Sepp Kosel toimunud kaasamiskoosolekul: KAH-ala metsas ei ole puiduvarundamine esmane majandamise eesmärk.

Erumetsaülem Leo Filippov Konati metsas. Foto: Farištamo Eller