KÄRT VAARMARI ⟩ Kaasamine tähendab pahatihti pelgalt kohalike teavitamist raiest

Jalgrada Saaremaa KAH-alal Lindmetsas. Sellises metsas peaks lageraie olema keelatud. Foto: Farištamo Eller

Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on metsaseadusest ja FSC standardist tulenev kaasamiskohustus, kuid paraku on kehtivad õigusnormid nii üldised ja ebamäärased, et need on andnud RMK-le näilise õigustuse viia kaasamist läbi omaenda suva kohaselt, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskus õigusekspert Kärt Vaarmari.

Praktikas käsitletakse Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK) sageli riigiettevõttesarnase asutusena, ent õiguslikult vormilt ei ole see ettevõte, vaid riigiasutus. Metsaseaduse ja põhimäärusega on RMK-le pandud avalikud ülesanded, mille hulgas on peale riigile tulu teenimise ka riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ja loodusväärtuste kaitse.

Kaks viimast on RMK – Eesti metsamaa ligi 2,32 miljoni hektarilisest pindalast on tema valitseda ligikaudu 45 protsenti (1,04 miljonit hektarit) – tegevuses jäänud sageli põhjendamatult tagaplaanile. Asutuse uues arengukavas on varasematega võrreldes rohkem juttu küll loodusväärtustest, ent kogukondadele olulistest metsadest, mille hoidmine võiks iseenesest olla üheks riigimetsa avalikuks funktsiooniks, ei ole RMK arengusuundades üldse juttu.