FOOKUS ⟩ Kuidas prokuratuuriseaduse rikkumine teenistuslikust järelevalvest välja triigiti

Eelmisel neljapäeval tutvustati prokuratuuri osas tehtud teenistusliku järelevalve tulemusi. Justiitsminister Madis Timpson (paremal) ning kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva. Foto: Tairo Lutter

Äsja avalikustatud justiitsministeeriumi teenistusliku järelevalve aruandest saadud kõige olulisem teadmine on, et riigiprokuratuuri üle on võimalik poliitilist järelevalvet teostada ka õigusriiki ohustamata. Aruanne tekitab samas küsimuse, kuivõrd suutis järelevalvet läbi viinud neljaliikmeline komisjon jääda objektiivseks ning kas ja kui palju üritati teenindada värske justiitsministri Madis Timsponi soove sassi läinud suhteid peaprokuröriga iga hinna eest siluda. Aruannet luges toimetaja Meelis Oidsalu.

Vastne justiitsminister Madis Timpson (Reformierakond) pole teinud saladust, et on riigi peaprokuröri Andres Parmase kunagine kursusekaaslane ja tahab prokuratuuriga katki läinud suhteid siluda.

Pärast uue portfellikandja ametisse astumist 1. aprillil on ministeeriumi keelekasutus Parmasega seotud võimalikest rikkumistest kõneldes märgatavalt pehmenenud. Neljapäeval avaldatud teenistusliku järelevalve aruandes tõdetakse, et ühtki seadusevastast tegevust järelevalve käigus ei tuvastatud. Ometi oli vahepeal teatavaks saanud, et riigi peaprokurör ei olnud mitme aasta jooksul teavitanud justiitsministrit kahest kõrvaltegevusest, rikkudes sellega prokuratuuriseaduse paragrahvis 30 ette nähtud tegevuspiirangut.