MARKUS VETEMAA, MARTIN KESLER, LAURI SAKS, IMRE TAAL ⟩ Eesti uhkeima kärestiku taastamine oleks suur võit nii inimesele kui ka loodusele

Linnamäe paisu vahetu ümbrus sobib märksa paremini vääriselupaigale kui arhitektuurimälestisele. Foto: Martin Kesler

Marginaalse elektritootlusega Linnamäe hüdroelektrijaama paisu lammutamine taastaks väga väärtusliku ja unikaalse elupaiga ning turgutaks märkimisväärselt Läänemere lõhede populatsiooni, kirjutavad Tartu Ülikooli ihtüoloogid Markus Vetemaa, Martin Kesler, Lauri Saks ja Imre Taal.

Inimene on ikka loodust muutnud – enamasti selleks, et majandust arendada. Üks esimesi võimalusi loodus enda huvides tööle panna oli vesiveskid. Alguses jahvatasid need jahu, siis käitasid saeveskeid ja ketrusvabrikuid.

Tänapäeval on mägistel maadel voolava vee jõud kasutusel peamiselt vaid hüdroelektrijaamades, aga lamedatel aladel – ja seda on ka Eesti – on viimasel ajal hüdroenergiast üldse loobuma hakatud, sest saadav kasu jääb kõvasti alla loodusele tekitatud kahjule. Tõepoolest, kui piirijõgi Narva välja arvata, siis võrdub kogu Eesti potentsiaalne hüdroenergia vaid umbes ühe tänapäevase tuuleturbiini võimsusega.