Inimene on ikka loodust muutnud – enamasti selleks, et majandust arendada. Üks esimesi võimalusi loodus enda huvides tööle panna oli vesiveskid. Alguses jahvatasid need jahu, siis käitasid saeveskeid ja ketrusvabrikuid.
Tänapäeval on mägistel maadel voolava vee jõud kasutusel peamiselt vaid hüdroelektrijaamades, aga lamedatel aladel – ja seda on ka Eesti – on viimasel ajal hüdroenergiast üldse loobuma hakatud, sest saadav kasu jääb kõvasti alla loodusele tekitatud kahjule. Tõepoolest, kui piirijõgi Narva välja arvata, siis võrdub kogu Eesti potentsiaalne hüdroenergia vaid umbes ühe tänapäevase tuuleturbiini võimsusega.