:format(webp)/nginx/o/2019/03/01/11833039t1hb786.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/11/15996638t1hf12e.jpg)
- Majanduse arenguks ei ole vaja mitte üksnes töötajaid, vaid ka tarbijaid.
- Kahanev rahvastik viib alla kinnisvarahinnad, tasaareng külmutab aktsiahinnad.
- Investerimine ei pruugi enam olla hea mõte, oluliseks saab pere ja kogukonna tugi.
Meediat lugedes tundub, et elu mõte on olla lastetu ja nautida finantsvabadust. Sellise ideoloogiaga kaua enam ei sõida, kirjutab ettevõtja Indrek Neivelt.
Nagu me kõik teame, oli meil eelmisel aastal sajandi kõige väiksem sündide arv. Kui rahvusvahelist meediat jälgida, siis ei ole me ainukesed. Pigem vastupidi. Samasuguseid uudiseid võib lugeda Rootsi, Itaalia, Soome, Lõuna-Korea, Jaapani ning isegi Hiina kohta.
Lõuna-Koreas sündis eelmisel aastal rekordiliselt vähe lapsi ja sündimuskordaja langes juba tasemeni 0,72 last ühe naise kohta. See on kolm korda väiksem, kui oleks vaja, et hoida rahvaarv samal tasemel.
Hiinas on see tasemel 1,1 ehk ka peaaegu poole väiksem vajalikust. Maailmas tervikuna on see näitaja ÜRO andmetel veel üle 2,1 lapse naise kohta ehk minimaalne, mida on vaja. Täpsemalt 2,3. Aga seda näitajat hoiab üleval Aafrika.
Tehnoloogiausku optimistid arvavad, et pole viga, tehisintellekt aitab välja. Inimesi pole nii palju enam vaja. Loomulikult teeb tehisintellekt paljud tööd ära. Aga tehisintellekt ei tarbi.
Kujutame korraks ette elu 20 aasta pärast.
Euroopas ja Põhja Ameerikas, aga ka Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Hiinas vajatakse inimesi, et majandus «käigus hoida». Kui meil on vaja 10 000 uut töötajat igal aastal, siis Hiinas tuhat korda rohkem. Ehk 10 miljonit. Euroopa Liit vajab kolm miljonit. Igal aastal.
Tehnoloogiausku optimistid arvavad, et pole viga, tehisintellekt aitab välja. Inimesi pole nii palju enam vaja. Loomulikult teeb tehisintellekt paljud tööd ära. Aga tehisintellekt ei tarbi.
Praeguse süsteemi käigus hoidmiseks on aga vaja tarbijaid. Ja tarbimine peab valitseva ideoloogia kohaselt kasvama. Lõpmatult. Isegi rohepöörde tingimustes. Kui majandus kasvab, tarbimine kasvab, siis kasvavad aktsiate hinnad, kasvavad kinnisvara hinnad jne. Oleme kasvu usku.
/nginx/o/2024/04/11/15996639t1h253e.jpg)
Kujutame veel kord ette olukorda 20 aasta pärast. Aga seekord mitte meie vaatenurgast. Nigeri, Nigeeria, Kongo DV või ka näiteks Usbekistani (tõin näited riikidest, kus sündimus on kõrge) pere otsustab oma kodumaalt ära kolida, kuna seal on tööga kitsas. Nad lappavad oma telefoni ning valivad Hiina, Ameerika Ühendriikide, Itaalia, Soome, Rootsi, Eesti jne jne vahel.
Neil on valida saja riigi vahel. Eri riigid teevad erinevaid soodustusi. Pakutakse kõike: alates lasteaiakohtadest kuni maksusoodustusteni. Ühekordse kolimistoetuse pakkumine on elementaarne. Tule aga. Kõik riigid konkureerivad noorte pärast.
Miks peavad riigid konkureerima immigrantide pärast? Selleks, et hoida majandust ja elu käigus. Kui meie elanike arv peaks hakkama kahanema, siis ei ole ju vaja nii palju kinnisvara. Korterite ja majade hinnad hakkavad langema. Ja ka enamiku aktsiate hinnad on just sellised, kuna neilt oodatakse kasvu.
Kui meie elanike arv peaks hakkama kahanema, siis ei ole ju vaja nii palju kinnisvara. Korterite ja majade hinnad hakkavad langema.
Aga kui kasvu ei saa pikemas plaanis tulla? Siis hakkavad hinnad langema. Nominaalselt tõenäoliselt mitte, sest raha trükitakse juurde. Aga ostujõu poolest kindlasti.
Miks ma sellest kõigest kirjutan? Selleks, et meil räägitakse praegu palju investeerimisest ja pensioniks raha kogumisest. Mitte lastest ja peredest. Kui palju on artikleid ja sisuturundust pensionifondide ja investeerimise teemal ning kui palju räägitakse pereks olemisest ja lastest? See on ikka väga kaldu. Meediat lugedes tundub, et eesmärk on olla lastetu ja nautida finantsvabadust.
Selline ühiskond peabki ju välja surema.
Õnneks ei ole areng pikemas plaanis kunagi lineaarne ja ilmselt näeme lähemate kümnendite jooksul veel suuremaid muutusi, et mitte öelda vapustusi. Sellise ideoloogiaga lihtsalt kaua enam ei sõida. Ja vapustuste ajal, nagu teame, ei aita mingid aktsiad ega võlakirjad. Aitab perekond ja kogukond.
Minu kirjatüki eesmärk on panna noori mõtlema, et investeerimine ei pruugigi olla nii hea mõte, kui kõikjal räägitakse. Õigupoolest on ainukene tõeline investeering perekond ja lapsed.