Põim Kama ja Mart Parind ⟩ Riigihangetel käib mäng suitsu ja peeglitega

Aasta tagasi hakkas rahandusministeerium välja töötama väärtuspõhiste riigihangete juhendit, mis seab sihiks, et madalaimast hinnast olulisemaks muutuks keskkonnahoidlikkus, sotsiaalne vastutustunne, innovatsiooni toetamine ja õiguskindlus. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Riigihangetel on kaalukas mõju Eesti ettevõtluskultuuri ja majanduskeskkonna kujunemisele, kuid mitte tingimata soovitavas suunas, kirjutavad kommunikatsiooniekspert ja poliitikavaatleja Põim Kama ning advokaat ja riigihangete õiguse ekspert Mart Parind.

Et selgitada riigihangetes toimuvat suitsu ja peeglite mängu, tuleb alustada arvudest. Riigihangete roll majanduses on enneolematu – Eesti riigihangete rahaline maht on viimase kaheksa aasta jooksul kahekordistunud ja jõudnud tasemele, kus ühes kalendriaastas toimub ca viie miljardi euro eest hankeid. Aastal 2022 küündis see summa ligi kaheksa miljardi euroni.

Viimastel aastatel on umbes 15 protsenti Eesti SKTst käinud läbi riigihangete – seega on riik piisavalt suur turuosaline, et mõjutada nõudlust ja pakkumist, ettevõtlus- ja tehingukultuuri ning majanduskeskkonda laiemalt. Ning mõjutabki, kuid peamiselt läbi sügavalt juurdunud praktika osta esmajoones odavaimat hinda.