Luurega seotud ajakirjanikke on varitsenud keskmisest suurem oht jääda ebatervislikku allikasõltuvusse, kuna info asümmeetria on julgeolekuvaldkonnas ülekaalukalt allika kasuks. Avaliku luure võimaluste areng andmeajastul on aga pannud õiguskaitseorganid ja luureasutused uurival ajakirjandusel kohati sabas sörkima. Eluliste arengutega kaasas käimiseks tuleb luureasutustel enesest uut moodi mõtlema hakata, vahendab toimetaja Meelis Oidsalu briti luureteadlaste mõtteid.

Luure ja julgeolek on teemadena meediamajades keskmisest prestiižsemad ning seepärast on iga julgeolekuasutusest või jõustruktuuridest pärit vähegi jutukam allikas ajakirjanikule kulla hinnaga. Praktilistel põhjustel ei kipu toimetused julgeolekuteemadega tegelevaid inimesi vahetama. See toob kaasa klientistlike suhete tekke riski ajakirjaniku ja julgeolekuasutuse vahel.

Andmeajastul on toimetuste sõltuvus luureasutuste allikatest märkimisväärselt kahanemas. Selle tõenduseks on Ukrainas aset leidvat Venemaa agressiooni puudutava inforuumi allikad. Peamine analüütiline sisend nii poliitikutele kui ka toimetustele tuleb mõttekodadelt ja sõjaanalüütikutelt.

Kommentaarid (1)
Copy