FOOKUS ⟩ Konsensust Vene kodanike hääleõiguseta jätmise kava suhtes ei ole

Postimees esitas 60 tunnustatud ühiskonnategelasele, teadlasele, kunstnikule, muusikule, kirjanikule ja näitlejale küsimuse: Kuidas suhtute teie Eesti kodaniku ja ühiskonnaliikmena ettepanekusse peatada või võtta Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõigus kohalike volikogude valimistel?

Vastuseid tuli seitse.

 

Kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt. Foto: Tairo Lutter

Jaak Jõerüüt: aeg selleks on ammu käes

Tõsiasi, et rahvusvahelist õigust rängalt rikkuvat ja maailma julgeolekut destabiliseerivat sõda pidava agressorriigi (pealegi me naaberriigi!) kodanikud mõjutavad valimiste kaudu Eesti elu (kaudselt ka Eesti presidendivalimisi!), on absurdne. Juriidiline vaidlus, kuidas seda välistada, on olnud vajalik, kuid vaidlus on muutunud ohtlikuks venitamiseks.

Kaks näidet venitamisest. 1990. aastate alguses oli Eesti tuleviku kaalukeeleks hetke ja vormi valimine, et riigi iseseisvus taastada. Läks õnneks, et viimase ülemnõukogu 20. augusti otsus, just nii nagu see kirja pandi, vormistas Eesti rahva tahte selgelt ja rahvusvaheliselt aktsepteeritavalt. Mitteotsustamise hukatuslik oht oli aga õhus, tean seda tolle otsuse hääletajana.

Eestikeelsele haridusele ülemineku hilinemine on aga näide ohtlikust venitamisest.

Parlament valigu viivitamata variant, kuidas kuritegelikku sõda pidavate riikide kodanikud meie valimistelt eemaldada! Aeg on ammu käes.

 

Ettevõtja Tiit Pruuli. Foto: Mihkel Maripuu

Tiit Pruuli: mittekodanikud said piisavalt pika otsustamisaja

Mäletan, kuidas 1990. aastatel käis arutelu mittekodanikele valmisõiguse andmise üle. See oli teema, mis väga erutas meie Euroopast tulnud nõuandjaid alates Max van der Stoelist, kelle jaoks oli eestlaste jonn arusaamatu ja ebaeuroopalik. Sest maxvandestoelide veendumus oli, et kui inimene on ikka pikka aega ühes riigis elanud, siis ta seda riiki ka armastab. Sellel vale-eeldusel põhineva surve all formeerus ka «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus».

Kahjuks on tänane päev tõestanud, et Euroopa ei tunne Venemaad. Kahjuks on tänane päev tõestanud, et eestlasedki olid integratsiooniprotsessi edukuse suhtes põhjendamatult optimistlikud.

Mittekodanikele on antud piisavalt pikk aeg otsustamaks, millisesse kultuuri- ja väärtussüsteemi nad tahavad kuuluda. Kes otsustada pole suutnud, ei peaks otsustama ka rahvaesindajate üle, kes meie elu juhivad. Jutt, et kohalikud omavalitsused tegelevad vaid solgitorude ja tänavapuhastamisega, on vale. Kohalike omavalitsuste käsutuses on palju väga ideoloogilisi hoobasid.