IMBI HENNO ⟩ Kodanikuaktiivsus on Eesti noortele pigem võõras

Noorte meeleavaldus kliimamuutuste teadvustamiseks 2019. aastal. Foto: Kristjan Teedema

Eesti riigi noorte kodanikuaktiivsus ja patriotism on 20 aasta jooksul tõusnud ja nad on hakanud enam muretsema keskkonna ja globaalprobleemide pärast, kuid võrreldes teiste riikide noortega on tulemused tagasihoidlikud, kirjutab Tallinna Ülikooli lektor Imbi Henno.

Möödunud aasta lõpus avalikustati kaks olulist rahvusvahelist haridusuuringut – PISA ja kodanikuhariduse uuring ICCS 2022. Tänu PISA laiemale kõlapinnale ja haridusministeeriumi tõhusale kommunikatsioonile, oleme PISA tulemustest hästi informeeritud. Kuid ICCS 2022, mida nimetatakse ka kodanikuhariduse PISAks, jäi teavituse poolest vaeslapse ossa.

21. sajandi kodanikuoskustena on esile toodud järgmisi: mõista probleeme globaalsest kontekstist lähtudes, olla koostöövalmis ja vastutustundlik, aktsepteerida kultuurilisi erinevusi, mõelda kriitiliselt ja süsteemselt, lahendada konflikte vägivallatult, muuta oma eluviisi keskkonnahoidlikel eesmärkidel, kaitsta inimõigusi ja osaleda poliitikas. Uuring mõõtis õpilaste hinnanguid praktiliselt kõigis nimetatud oskustes.