FOOKUS ⟩ Punamonumentide eelnõu toppab Reformierakonna ministrite taga (7)

Meelis Oidsalu
, Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja
Copy
Narva tanki teisaldamisega kaasnenud kohalike vastuseis tuletas meelde vana tõde, et sõjamonumentide materiaalne vorm on ainult üks mõõde, monumendid on vahend poliitiliste rituaalide elujõu hoidmiseks. Eesti-vaenulike sõjarituaalide lammutamiseks tuleb avalik ruum demilitariseerida.
Narva tanki teisaldamisega kaasnenud kohalike vastuseis tuletas meelde vana tõde, et sõjamonumentide materiaalne vorm on ainult üks mõõde, monumendid on vahend poliitiliste rituaalide elujõu hoidmiseks. Eesti-vaenulike sõjarituaalide lammutamiseks tuleb avalik ruum demilitariseerida. Foto: Eero Vabamägi

Tagantjärele hinnates sai riigikantselei punamonumentide salakomisjon tööga hästi hakkama. Eesti loomeliidud tegid 2022. aastal punamonumentide teisaldamise kohta kaks ühisavaldust, millest ühe puhul võib öelda, et reageeriti üle, teise puhul aga osutus kriitika põhjendatuks. Loomeliitude ülereageerimisel olid loogilised põhjused, aga Venemaa agressiooni jätkudes on nõukogude sümboolika riikliku kaitse all hoidmist üha raskem avalikult põhjendada, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.

Tänavu 13. veebruaril, kui sai teatavaks Venemaa otsus kuulutada tagaotsitavaks Eesti peaminister ja riigisekretär «nõukogude sõdurite mälestusmärkide lõhkumise eest», lubas valitsusjuht Kaja Kallas, et mullu märtsis president Alar Karise vetostatud nn punamonumentide seadusega minnakse edasi.

Kallase sõnul on koalitsioonis tehtud kokkulepe eelnõu muutmise kohta. Peaministri üleskutse oli suunatud tema enda erakonnakaaslastest ministritele, äsja ametisse astunud Madis Timpsonile ning kultuuriminister Heidy Purgale, kes on uude eelnõusse surunud sisse sätte, mis selle mõttekuse küsimuse alla seab.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles