MEELIS OIDSALU ⟩ Kollektiivkaitse tekis haigutavad endiselt augud

Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja Meelis Oidsalu. Foto: Mihkel Maripuu

Kahe aasta jooksul on Balti kollektiivkaitses toimunud seismilised muutused, aga kaitseministeeriumi algsed eesmärgid on jäänud osaliselt täitmata ning ikka puudub arusaam, millal ja kuidas mõnede võtmevõimaldite puudujääke Balti kaitses likvideerida kavatsetakse. Eesti kollektiivkaitse-eesmärgid ootavad uuendamist, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.

Tunamullu 8. aprillil ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm rahvusringhäälingule: «Eesti eesmärk NATO suvisel tippkohtumisel on saavutada liitlaste sõjalise kohaloleku kahekordistamine». See kahekordne kohalolek pidi kokku tulema «diviisi peakorterist, liitlaste mehhaniseeritud brigaadist, mis koosneb peakorterist ja vähemalt kolmest pataljonist». Lisaks pidi Eestisse tulema diviisi toetavad kaudtule-, õhutõrje-, luure- ja muud üksused. Osaks lahendist pidi saama ka eelpaigutatud varustus.

Õige pea pärast kollektiivkaitse eesmärgi väljaütlemist kaitseministeeriumi poolt hakkasid Eesti eesmärgid muutuma, siin paikneva liitlaste brigaadi asemel hakati rääkima diviisi raamistikust ja kohapeal paikneva pataljoni vajaduspõhisest tugevdamisest. Viimast on määratud tegema Ühendkuningriigi 12. soomusbrigaad, järgmisel aastal peaks toimuma brigaadi siirmise õppus.