/nginx/o/2024/03/07/15932018t1h5f42.jpg)
Eesti e-hääletuse süsteemi nõrk koht on kontrollitavus, st mehhanism, mis laseks vaatlejatel mõistlikul viisil veenduda, et tulemusi pole võltsitud. Ja see halvab usalduse, kirjutab toimetaja Martin Ehala.
Eesti e-hääletuse süsteemi nõrk koht on kontrollitavus, st mehhanism, mis laseks vaatlejatel mõistlikul viisil veenduda, et tulemusi pole võltsitud. Ja see halvab usalduse, kirjutab toimetaja Martin Ehala.
Küberturbe ekspert Carsten Schürmann Kopenhaageni IT-ülikoolist on neid tasandeid hästi selgitanud: toimiva e-hääletuse süsteemi suudaks programmeerida ka üliõpilane. Keerukam on programmeerida turvalist hääletussüsteemi, aga ka see on tehtav. Kuid e-hääletuse süsteem peab olema ka kontrollitav. Tõelised raskused algavad sellel tasandil. Püramiidi tipus on usaldus, mida on kõige raskem saavutada.