Kliimaseaduse ideega tuli Eestis 2021. aastal välja Viru Keemia Grupp (VKG), mis esitas vastavasisulise ettepaneku riigikogu erakondadele ja peaministri büroole. VKG väitis, et «kliimavaldkonnas eksisteerib Eestis õiguslik vaakum, mille täitmine on hädavajalik, sest Euroopa Liidu (EL) kliimapoliitika eesmärkide elluviimiseks tuleb reguleerida käitumist Eesti ühiskonnas nii valdkondadeüleselt kui ka jaotades kohustusi konkreetsetele valdkondadele».
Minu hinnangul oli VKG seisukoht ekslik. Juba alates 2005. aastast käivitati ELis heitmekaubanduse süsteem, mis reguleerib suuremahulist energiatootmist ja energiaintensiivset tööstust. Alates 2013. aastast peavad kõik heitmekaubanduse süsteemi kuuluvad sektorid ostma turult enda CO2 emissiooni katteks CO2 kvoote. Kui esialgu oli kvootide hind turul madal, siis ELi «peenhäälestuse» tulemusel muudeti süsteemi viisil, mis pani kvoodi hinna kiiresti tõusma ega lase sellel pikaajaliselt madalale langeda. Viimane tõi omakorda kaasa süsteemi kuuluvates sektorites kiire CO2 emissiooni languse.