JAANUS TERASMAA ⟩ Hiilival plastiajastul on mürgised kombitsad

Jaanus Terasmaa
, Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor
Uuendatud 22. veebruar 2024, 09:14
Copy
D’Bone Collector Museumi direktor Darrell Blatchley näitab plastijäätmeid, mis leiti Cuvier' nokkvaala maost Filipiinide lõunaosas Mindanao saare vetest. Nälginud vaal, kelle kõhust leiti 40 kilogrammi plastprügi, suri peagi pärast kaldale uhtumist.
D’Bone Collector Museumi direktor Darrell Blatchley näitab plastijäätmeid, mis leiti Cuvier' nokkvaala maost Filipiinide lõunaosas Mindanao saare vetest. Nälginud vaal, kelle kõhust leiti 40 kilogrammi plastprügi, suri peagi pärast kaldale uhtumist. Foto: AFP/SCANPIX

Plastist on saanud kõige levinum materjal ookeanide pinnakihis. Ometi on maailmameres vaid murdosake plastijäätmetest ning inimesed on selle mürgisust ja füsioloogilist mõju alles avastamas, hoiatab Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.

Kui külastate Norras asuvat Bergeni linna, astuge kindlasti läbi sealse ülikooli loodusmuuseumist. Seal on ühes suures vitriinis rahvale vaatamiseks merekoletis – jah, päris tõeline merekoletis!

Jaanuaris 2017 jõudis Bergenist umbes kümmekonna kilomeetri kaugusel asuva Sotra saarekese rannikule kummaliselt käituv nokkvaal. Tavaliselt elavad nad lõuna pool, otsides toitu tuhandete meetrite sügavuselt. Nüüd oli üks jõudnud Norra rannikule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles