/nginx/o/2022/01/06/14295667t1hf511.jpg)
/nginx/o/2024/02/19/15895976t1h0e70.jpg)
- Luuret ja eelhoiatust on Eestis süsteemselt ületähtsustatud ja sellel on loogiline põhjus.
- Kiratseva tootmisvõimsuse tõttu on Lääne reaktsiooniaeg maailmas toimuvale kasvanud.
- Kaupo Rosin on eelhoiatuse rolli muutmas selliseks, et otsustajatele jääks piisavalt aega.
Eesti välisluureamet pani mullu Zapad 2023 õppuse plaane tõsiselt võttes märgist mööda, sest õppust ei toimunudki, aga sedapidi eksimused on pigem meeldivat laadi. Luurejuht Kaupo Rosin on strateegilise eelhoiatuse rolli täpsustanud ja tal on selleks adekvaatne põhjendus, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.
Viimases Kuku raadio saates «Keskpäevatund» avaldati lootust, et kuna välisluure ei saa avalikus raportis väga midagi välja öelda, siis «ilmselt on olemas teine ja kolmas raamat, millest meie ei tea midagi, ja tänu nendele raamatutele püsib ka Eesti nii-öelda iseseisvus ja meie riiklik olemine». Pole olemas ühtki salajast vastase tegevust veatult ettenägevat luureraamatut, mis kuidagi Eesti iseseisvust garanteeriks.
Välisluure roll Eesti riiklikus julgeolekus on olnud aastaid süsteemselt üle hinnatud ning sellel on oma loogiline põhjus. NATO ja Eesti tegelik kaitsehoiak on olnud varem pehmelt väljendudes kesine, sõjaliste jõudude ebavõrdsus piirkonnas on toonud kaasa hirmu, ja hirmuõhkkonnas muutuvad tulevikuennustajad olulisemaks, kui peaks.
Pole olemas ühtki salajast vastase tegevust veatult ettenägevat luureraamatut, mis kuidagi Eesti iseseisvust garanteeriks.
Nagu Ukraina kogemus näitab, määrab sõjas valmidus agressioonile vastata kokkuvõttes rohkem kui agressioonihetke täpne ennustamine. Pani ju Ukraina sõja algul eelhoiatusega puusse. Eelhoiatuse luhtumine ei tohiks ka Balti riike kuidagi heidutada, tuleb tegutseda kiiresti ja otsustavalt, ükskõik kui «koledasti» sõda ka ei alanud.
Ukraina sõda on esile tõstnud sõjaväeluure strateegilise tähtsuse, Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov on samasugune superstaar kui äsja ametist vabastatud kindral Valeri Zalužnõi, ja seda põhjusega.
/nginx/o/2024/02/19/15895977t1h0fa9.jpg)
Välisluureameti juht Kaupo Rosin kinnitab, et luure pole täppisteadus. Salajastel luurebriifingutel saavad otsustajad hinnangute ja prognooside osaliseks, need on definitsiooni kohaselt ebakindlad.
Luurajad konkureerivad Eesti julgeolekupoliitika otsustajaid informeerides ajakirjanduse (mis on julgeolekuasutuste funktsioone avalike allikate luure liinis üle võtmas), mõttekodade ja julgeolekuekspertidega. Luure ei peagi olema otsustajate ainuke infoallikas, ning seda enam on luurel vaja muutuvas infokeskkonnas mõelda oma aja- ja asjakohasuse üle, kuidas pakkuda lisaväärtust, mida mõttekodalased ja uuriv ajakirjandus anda ei suuda.
Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov on samasugune superstaar kui äsja ametist vabastatud kindral Valeri Zalužnõi, ja seda põhjusega.
Mullune välisluure aastaraamat pühendas üsna palju tähelepanu Venemaa plaanile viia kalendriväliselt läbi õppus Zapad 2023. Hoiatati võimaliku sõjalise survestamise eest õppuse ajal. Õppus jäi ära. See on näide meeldivast eksimusest.
Hoopis hullem oleks olnud, kui välisluure oleks väitnud, et Venemaa ei suuda õppust läbi viia, aga venelased oleks selle ikkagi korraldanud. Samas näitab Zapad 2023 toimumata jäämine, et ka sama kalendriaasta arengute ennustamine pole sugugi lihtne, rääkimata pikemaajalistest prognoosidest.
Selle valguses võiks küsida, miks välisluure on oma seekordses aastaraamatus võtnud hoiatada mitme aasta pärast Venemaal toimuda võivate armeereformide eest? Mis mõte on sellest kõneleda, kas see pole mitte etteruttav ja ilmaasjata hirmutamine? Välisluure juht Rosin on oma lähenemist eelhoiatusele hiljuti selgitanud nii, et eelhoiatus peab olema piisavalt pikk, et anda aega otsustajatel mingeid halbu arenguid ära hoida.
Zapad 2023 toimumata jäämine näitab, et ka sama kalendriaasta arengute ennustamine pole sugugi lihtne, rääkimata pikemaajalistest prognoosidest.
Demokraatliku lääne kohanemine Ukraina armutu reaalsusega on toimunud viitega ning kummalisel kombel on ka kohanemise otsused toonud kaasa uusi täiendavaid viiteid. Kasvanud nõudlus laskemoona järele on pikendanud tarneaegu. Mullu veebruaris juhtis NATO juht Jens Stoltenberg tähelepanu sellele, et suurekaliibrilise laskemoona tarneajad on kasvanud 12 kuult 28 kuule. Aasta hiljem pole olukord märgatavalt muutunud.
/nginx/o/2024/02/19/15895978t1h643a.jpg)
Täpselt samamoodi on sõda Ukrainas näidanud läänele kätte uusi võimelünki, millest varem aimugi polnud (droonitõrje ja droonisõda), aga milles Venemaa on omandanud juba küllaldast lahingulist kogemust ning asutanud uue sõjatööstusharu. Praegu tegemata jäävad otsused nii elementaarses küsimuses kui suurtükimoonavaru täiendamine mõjutavad nii Ukrainat kui meid endid ka kahe aasta pärast.
Venemaa kasvanud sõjatööstusbaas tähendab aga, et nemad võivad oma väe arenguid kiiremini forsseerida. Seetõttu vajavadki lääne otsustajad otsekohe pikemalt ettevaatavaid eelhoiatussõnumeid.