Riigiprokurör Andres Parmas soovib saada Eesti suurima ja mõjukaima kohtu – Tallinna ringkonnakohtu esimeheks. Advokaadid-prokurörid on ennegi kohtunikuks saanud, kuid kandidaat Parmase ja ringkonnakohtu arusaamad tema võimalikest tulevastest tegevuspiirangutest on mõnevõrra erinevad. Toimetaja Meelis Oidsalu leiab, et neid erinevusi tuleb võimalikul värbamisel arvestada.
MEELIS OIDSALU ⟩ Andres Parmase saamisel ringkonnakohtu esimeheks tuleks täpsustada tegevuspiiranguid
Naistepäeval, 8. märtsil koguneb järgmist korda kohtute haldamise nõukoda, mille nõusolekut läheb vaja ringkonnakohtu esimehe ametikoha edukal kandidaadil. Avalduse koha täitmisele on esitanud kolm inimest, nende seas praegune riigi peaprokurör Andres Parmas, kes kuulub nõukoja koosseisu, aga arusaadavatel põhjustel taandab end ilmselt selle järgmisest kohtumisest.
Peaprokuröri võimalik liikumine Eesti suurima ja mõjukaima kohtu etteotsa tekitab küsimuse, kas tal tekiks seal ka võimalus kas või kaudselt mõjutada kohtuprotsesse, mida prokuratuur tema ajal on alustanud ning mille tulemustest ta võib olla kasvõi emotsionaalsel tasemel huvitatud. Konkreetsema näitena: kas Tallinna ringkonnakohtu jurisdiktsiooni kuuluv ja meedias küsimuse alla seatud endiste politseijuhtide Elmar Vaheri ja Eerik Heldna vastane kohtuasi oleks kaitstud Parmase ametliku või mitteametliku mõjutamise eest?